kolmapäev, november 05, 2014
teisipäev, november 04, 2014
Täna oli see öö, see imeline öö, üks hetk oli kell 23.52 ja järgmine kord olid numbrid juba 4 ja midagi peale. Mina magasin, beebi magas, no teised muidugi ka, aga see pole uudis. Ma ei näe, et vihma sajab, minumeelest on ilm imeilus.
Kassul tuleb homme sünnipäev, sellel puhul tahaks kirja panna kui imeilus ta on, kui pehmed on ta põsed, kui hästi ta lõhnab, need väikesed käed, mis mu nägu patsutavad, need pisikesed varbad.. Et see kunagi meelest ei läheks. Ausalt kõige nunnum titt peale Karolini. Pikkust on 73cm ja raskust 8.1kg, lõug on koguaeg ilane, kilkab, naerab, jutustab, keerleb, pöörleb, jõnksutab neljakäpakil ning vaikselt hiilib oma matilt minema. Naudime seda aega kui saab veel paigal olla ja ei pea ise järel jooksma ja asju käest kiskuma, no nii paar päeva veel. Sellepärast ma täna seda kirjutangi, sest täna ma veel saan. Peseb põrandat, kriiskab nagu kajakas, patsutab ja matsutab, ujub, kui viiakse, sööb kui antakse ja kas ma juba ütlesin, et hirmus nunnu on ka. See ei ole tegelikult päris õige sõna, aga ma ei tea ka mis parem oleks, ta lihtsalt on nii vahva, et igakord kui vaatan, siis tundub nagu esimest korda näeks, ikka paneb imestama. Ah see ongi selline asi, mis tittedega kaasas käib, loodus noh. Lihtsalt tore on.
Ja et ikka hingelt ära saaks. Sest ühest küljest on nii parem, teisest küljest kindlasti mitte. Võiks ju salajas hoida. Mina ja mu suur suu, kõik on vaja välja paisata. Aga ma olen isekas, tahan, et kergem hakkaks.
Ma pole saanud olla ideaalne, selline nagu tahaks ja olema peaks. Et kõrvalt vaadates poleks piinlik.
Oli vaja kõigest seda ühte ööd. Nüüd ma saan aru, mis tunne on olla tavaliselt. Et kui kerge on olla nii. Mitte olla ärritunud, kohe ärritumas või üritada teeselda teiste huvides, et ei ma ei ole ärritunud. Nüüd ma võiks ka öelda endale selle kuldse nõuande, mida ainult kuulnud olen siiani - ära ole siis nii, ole parem naa, ei pea olema nii, ja ära siis söö., no miks sa oled nii, ole ikka naa. Et ma saan aru, aga ikkagi, ära ole. Ei, ei sa ei saa aru. Praegu ei saa isegi. Aga mäletan, noh sest see oli alles ju eile. Ütle joodikule, et ära joo, depressiivsele, et ela ometi, ratastoolis mehele, et mis sa istud, tõuse, sära ja kõnni. Lihtne. Kas sa ei taha või sa ei SAA?
Kassul tuleb homme sünnipäev, sellel puhul tahaks kirja panna kui imeilus ta on, kui pehmed on ta põsed, kui hästi ta lõhnab, need väikesed käed, mis mu nägu patsutavad, need pisikesed varbad.. Et see kunagi meelest ei läheks. Ausalt kõige nunnum titt peale Karolini. Pikkust on 73cm ja raskust 8.1kg, lõug on koguaeg ilane, kilkab, naerab, jutustab, keerleb, pöörleb, jõnksutab neljakäpakil ning vaikselt hiilib oma matilt minema. Naudime seda aega kui saab veel paigal olla ja ei pea ise järel jooksma ja asju käest kiskuma, no nii paar päeva veel. Sellepärast ma täna seda kirjutangi, sest täna ma veel saan. Peseb põrandat, kriiskab nagu kajakas, patsutab ja matsutab, ujub, kui viiakse, sööb kui antakse ja kas ma juba ütlesin, et hirmus nunnu on ka. See ei ole tegelikult päris õige sõna, aga ma ei tea ka mis parem oleks, ta lihtsalt on nii vahva, et igakord kui vaatan, siis tundub nagu esimest korda näeks, ikka paneb imestama. Ah see ongi selline asi, mis tittedega kaasas käib, loodus noh. Lihtsalt tore on.
Ja et ikka hingelt ära saaks. Sest ühest küljest on nii parem, teisest küljest kindlasti mitte. Võiks ju salajas hoida. Mina ja mu suur suu, kõik on vaja välja paisata. Aga ma olen isekas, tahan, et kergem hakkaks.
Ma pole saanud olla ideaalne, selline nagu tahaks ja olema peaks. Et kõrvalt vaadates poleks piinlik.
Oli vaja kõigest seda ühte ööd. Nüüd ma saan aru, mis tunne on olla tavaliselt. Et kui kerge on olla nii. Mitte olla ärritunud, kohe ärritumas või üritada teeselda teiste huvides, et ei ma ei ole ärritunud. Nüüd ma võiks ka öelda endale selle kuldse nõuande, mida ainult kuulnud olen siiani - ära ole siis nii, ole parem naa, ei pea olema nii, ja ära siis söö., no miks sa oled nii, ole ikka naa. Et ma saan aru, aga ikkagi, ära ole. Ei, ei sa ei saa aru. Praegu ei saa isegi. Aga mäletan, noh sest see oli alles ju eile. Ütle joodikule, et ära joo, depressiivsele, et ela ometi, ratastoolis mehele, et mis sa istud, tõuse, sära ja kõnni. Lihtne. Kas sa ei taha või sa ei SAA?
Tellimine:
Postitused (Atom)