Meie laps on kullatükk, loen neti foorumitest hirmuga teiste lugusid ja saan aru, et meil on vist siiani päris hästi läinud. Ma võiks ju muidugi viriseda, et ööd on katkendlikud ja 8h-st und pole ammu näinud ning õhtune 'magama panek' kestab tunde, aga see on kõik köömes - las laps teeb mis laps tahab, peaasi et ei nutaks :P. Ma loodan, et nüüd selle hõiskamisega midagi ära ei sõnunud.
Kui öö möödub enam-vähem, siis on elu ikka lill küll. Isegi nii lilleks läks kätte, et võtsin endale natuke töökohustusi ka kaela. Oleksin võinud ennast välja lülitada, aga ise tahtsin nii. Seega pole põhjust viriseda. Mõistusega võttes saab kõik tehtud, ma olen lihtsalt selline friik, et mul on vaja kähku kõik asjad korraga (rõhk sõnal korraga) ära teha ja selline multitasking feilib sajaga. Midagi peab selle all kannatama (no näiteks koristamine vm muud huvitavat). Ja tolmurullidega toimetulemiseks pean lihtsalt rohkem rahustavat teed jooma järelikult. Õnneks on Tarmol ka väga palju vaba aega :).

Ja kõigele muudele headel asjadele lisaks on väljas kevad.