Ma olen alati arvanud, et vastsündinud on üsna koledad - punased ja ketendavad ning pead on neil ka imelikud, nunnuks lähevad tited umbes kuu vanuselt. See arvamus on nüüd küll muutunud - pole ilusamat ja armsamat olendit kui oma laps, teda võib lõpmatuseni imetleda. Ja ilmselt mu arvamus muutub veel umbes tuhandes asjas - ma muutun täpselt selliseks, kelleks saada ei tahtnud. Ilmselt hakkan ma ainult ja ainult oma titest rääkima ja lalisema pudi keeles ning kogu mu maailm keerleb ümber ühe pisikese inimese. Ja ma olen sellega väga rahul :)
Kirjutasin, sest me ehitasime maja ja ma tahtsin mäletada, kuidas see kõik oli. Nüüd kirjutan, sest me elame selles majas ja ma tahan mäletada, kuidas see kõik on.
teisipäev, veebruar 17, 2009
Väike Karolin
12. veebruari viimasel tunnil sündis meie perre väike Karolin - 51cm ja 3230g

Ma olen alati arvanud, et vastsündinud on üsna koledad - punased ja ketendavad ning pead on neil ka imelikud, nunnuks lähevad tited umbes kuu vanuselt. See arvamus on nüüd küll muutunud - pole ilusamat ja armsamat olendit kui oma laps, teda võib lõpmatuseni imetleda. Ja ilmselt mu arvamus muutub veel umbes tuhandes asjas - ma muutun täpselt selliseks, kelleks saada ei tahtnud. Ilmselt hakkan ma ainult ja ainult oma titest rääkima ja lalisema pudi keeles ning kogu mu maailm keerleb ümber ühe pisikese inimese. Ja ma olen sellega väga rahul :)
Ma olen alati arvanud, et vastsündinud on üsna koledad - punased ja ketendavad ning pead on neil ka imelikud, nunnuks lähevad tited umbes kuu vanuselt. See arvamus on nüüd küll muutunud - pole ilusamat ja armsamat olendit kui oma laps, teda võib lõpmatuseni imetleda. Ja ilmselt mu arvamus muutub veel umbes tuhandes asjas - ma muutun täpselt selliseks, kelleks saada ei tahtnud. Ilmselt hakkan ma ainult ja ainult oma titest rääkima ja lalisema pudi keeles ning kogu mu maailm keerleb ümber ühe pisikese inimese. Ja ma olen sellega väga rahul :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar