kolmapäev, september 21, 2016

Pole midagi erilist, aga kunagi eriti ei ole. Ja kui on, siis on ainult üks ving ja enesehaletsus. Aga see pole ka päris.

Päriselt oli täna nii, et....

Hommikul jõudsin jooksma, napilt. On juba kergelt karge. See tähendab peatset vabadust.

Tegime Kassuga õunakooki. Ja see oli nii tore. Ja see lõhnas ahjus nii hästi. Ja ma ei tahagi seda süüa ja see on ka tore. Ja Kassu aitas kõik ära koristada. Päriselt. Plaanisime minna lasteaia liivakasti harjuma. Aga ei raatsinud. Sest liiga mõnus on. Kui laps ei köhi ja aitab vaarikapange tassida. Natukene ehk veel. Venitame. Sest midagi ei juhtu kui me natukene veel venitame.

Ja õuest saab juba enne AK-d tuppa. Ja korraga on aega nagu rohkem. Ja see on tore.

Ja kohvi juues ei jää enam puru hambavahele. Ja see on tore.

Et täitsa tore on.

Kommentaare ei ole: