ma olen palju vigane kah, pool lõbu jäi saamata. See kõik algas juba nädal tagasi, kui selgus (minu suureks hämmastuseks), et ma ei olegi kõige tugevam tüdruk siinpooljõge. Alguses ma ignoreerisin seda närivat valu, ja ei lasknud ennast sellest häirida, nüüd vasutasuks häirib see mind päris kõvasti. Vaatan maailma nagu kana, öösel küljekeeramine on mitme minutiline ettevõtmine ja igasugusel aktiivsel ja lõbusal tegevusel on kriips peal.
Kirjutasin, sest me ehitasime maja ja ma tahtsin mäletada, kuidas see kõik oli. Nüüd kirjutan, sest me elame selles majas ja ma tahan mäletada, kuidas see kõik on.
teisipäev, juuli 23, 2013
palju toredaid inimesi, palju lõbustusi, palju ralli, palju hüppamist, palju loomi, palju tarkust, palju kilomeetreid, palju pilte, palju tuult, palju süüa, palju mänge....kala sai ainult vähe :)
ma olen palju vigane kah, pool lõbu jäi saamata. See kõik algas juba nädal tagasi, kui selgus (minu suureks hämmastuseks), et ma ei olegi kõige tugevam tüdruk siinpooljõge. Alguses ma ignoreerisin seda närivat valu, ja ei lasknud ennast sellest häirida, nüüd vasutasuks häirib see mind päris kõvasti. Vaatan maailma nagu kana, öösel küljekeeramine on mitme minutiline ettevõtmine ja igasugusel aktiivsel ja lõbusal tegevusel on kriips peal.
ma olen palju vigane kah, pool lõbu jäi saamata. See kõik algas juba nädal tagasi, kui selgus (minu suureks hämmastuseks), et ma ei olegi kõige tugevam tüdruk siinpooljõge. Alguses ma ignoreerisin seda närivat valu, ja ei lasknud ennast sellest häirida, nüüd vasutasuks häirib see mind päris kõvasti. Vaatan maailma nagu kana, öösel küljekeeramine on mitme minutiline ettevõtmine ja igasugusel aktiivsel ja lõbusal tegevusel on kriips peal.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar