Vinguda või mitte? Miks mitte? Võib-olla tunneks ennast tavaolekus ka suhteliselt räbalasti. Eriti  kui olen pool ööd üleval olnud, lapse juukseid kinni hoidnud kuniks ta potti "kallistab", vaevelnud juba sada aastat ninakinnisuse käes ja kummitav peavalu annab kerge irvega märku, et põskoopa põletik pole kaugel, selg meenutab oma kangusega, et oksahunnikust on jagu saadud ja puud istuvad ka lõhutult riidas. Selles on ometi killuke võidurõõmu. Ja äkki ma oleks niisama ka väsinud. Ma kohe lohutuseks tellisin endale igasugu asju, kuniks need käes pole võib rõõmu tunda. Sest eks tavaliselt kipub ju nii olema, et iga asi on oma hinda väärt. Lisaks sõin mõõdutundetult küpsiseid ja vahukoort, sest noh, seisus kohustab ja shampust mulle ei ole ju ette nähtud :)