Aega pole kah. Valida tuleb, millele kulutada.
Tegime küünlaid ja piparkooke ja kaarte ja kooki ja kolisime jõulutavaari välja. Idülliline.Nii ta tundus jah, et võiks ju olla. Ilma, et see miski näriks.
Lugesin unejuttu. Ühele. See teine tahab ainult autopilte vaadata. Avariisid, treilereid, koppasid ja buldoosereid. Juttu ei taha kuulata. Aga tagasi teemasse. See, et õigesti lugesin. Nii nagu teadlesed heaks kiidavad ja ime, ma tegin seda juba enne. See käib nii, et vahepeal paned raamatu kinni ja küsid : "Mis sina arvad mis....." Jutt oli selline, et tüdruk läks vanaema juurde ja vanaemal oli võlusõrmus ja igapäev sai soovida ühe soovi, mis kestis kuni päikeseloojanguni. Tüdruk soovis, et mänguasjad ärkaksid ellu. Minu tüdruk soovis, et masuurikas ei kiusaks teda ühe õhtu. Tundub, et ma pole ainus, kes vaikust ja rahu tahab :D. Ma soovisin midagi sarnast. Et ma oleks terve päeva rõõmus. No nii, et naeraks ja naerataks ja üldse ei ohiks. Aga kas selleks ikka on toda paganama võlusõrmust vaja?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar