2 tundi ja mööbeldatud. Peaks remontima ka, aga praegu aitas ka ainult mööbeldamine. Sest palju oli juba tehtud ja kuskile ei jaksanud enam minna (sest palju oli juba tehtud)  ja ükskord ju pidi seda tegema. Et äkki oli hea mõte.  Alati on nii, et kui teed, siis saab tehtud. Vahel saab valesti, halvasti ja üle tehtud. Ja vahel on parem jätta tegemata. Aga vahel.

Suur tuba on natuke tühi. Aga see on ka ajutine. Alati on, sest kola, see ei jäta maha. Aga miks ma üldse hakkasin kiirel pannkoogi-vaarikamoosi-töö-kvaliteet-kvantiteet-kalalkäigu pühapäeval aega "raiskama"

Kassu läks oma tuppa magama. Ei mingit piiksu, ei külma tekki, ei tule korraks siia. Ei midagi. Öösel mats-nutt-emmmeeeee. Tõstsin tagasi. Mats-nutt-emmmmeeeee. Võtsin kaissu. jalad peas ja ribis ja...kesse magab niimoodi. Keegi ei maga. Mittekeegi.
7.30
Kassu:"Miks ma oma voodis ei ole, ma tahan oma voodisse magama minna. See ei ole minu voodi ju".  Nojah. Tahad  küll, aga sipleks äkki vähem. Tuleb puur ehitada.

PS: Olgu märgitud, et mul on draftis mitu hala. Pikad, sama mustriga, ei midagi uut. Natuke on juba füüsiliselt valus, tahaks ja ei tahaks. Sama rada või kurat pane see uks üldse kinni. Ja tee lahti uus. Või vana, aga rohkem. Äkki on Pandora? Või  uksed kinni, silmad kinni, ära uju ei vastu ega alla. Äkki jääb lihtsalt ka pinnale. Või äkki ei jää. Ma olen kits aga ma ei tea palju neid heinakuhjasid on. Võib-olla on mitu, võib-olla on suured ja magusad, võib-olla pole ühtegi ja võib-olla on mõni kuhi ohakaid täis.  Tahaks ju loota, aga reaalsus.

Mul ei ole telefonis üldse uusi pilte. Viimased on pügamisest. See oli tegelikult päris lahe. Üks väike lõikas ja teine väike taustal ulgus nutta. Nagu oleks ennast pügatud :D

Aga teiste tehtud pildid ongi natuke paremad. Mis on pildil valesti. Mitte midagi, kõik on absoluutselt hästi. Pildil.