Tõusin üles, natuke kahetsesin, et liiga hilja selleks, et jõuaks jooksuringi tehtud enne kui teine vastutav täiskasvanu majast lahkub, aga ma vist olen sellega ennast veidi üle tõmmanud ka juba. Vist peab tagasi tõmbama, et mitte vankrilt maha kukkuda ja ratta alla ka veel jääda.
No igatahes, õnnis aeg, lõhnav kohvi ja aurav omlett. Üksinda. Tegin plaane, marsruute ja broneeringuid - tänaseks, järgmiseks nädalaks, ülejärgmiseks. Et mitte lõunani magada, läksin pusserdisi äratama. Aga üks ei tahtnud. Ei tahtnud tõusta, ei tahtnud alla, ei tahtnud olla, ei tahtnud süüa, ei tahtnud teki alt välja. Tundus kahtlane. Öökis. Väga kahtlane. 2h oli kahtlane. Lihtsalt lamas. ja natuke veel öökis.
Siis tõusis, tuhast, küsis süüa, käis poti, läks õue liivakasti mängima. No korras siis.
Siis tagasi päevaplaani. Väike shoping, plika sai tossud, siis Karolini esinemine kalapäeval, mis oli tore vaadata ja kuulata, kuigi silmi ja kõrvu oli piinlikult vähe. Kassu magas autos. Päris hea ajastus. Nii. Siis Mihkli laadale, arusaamatu, mis õnne need miljon eestlast sealt leida lootsid, Poola kaltsud ja hiina mänguasjad. Me lootsime kanu leida. Ei leidnud. Õnneks vist. Kassu leidis ausa mudelauto mis ei olnud tehtud Hiinas ja Karolin võttis laadaloosi ja sai jackpoti. Jäätist ja õlut niikuinii. Tagasiteele jäi automuuseum. Päris äge. Kassu jooksis mööda saali ringi ja hüsteeriliselt hüüdis auto-auto-auto-auto-auto. See oli nii lahe. Ja autod olid ka laheda. Ja see, et sama mudelauto oli poole kallimalt vitriinis müügil. Win.
Kodus. Dilemma. Valik läks metsa puude järele. Ja ebatraditsiooniliselt otsustasime tagasitulles mitte neid ära laduda vaid minna värskendavasse jõkke, süüdata grillil tuli, valada välja vein. Lihtsalt. Et on laupäev ja on suvi ja on puhkus. Ja on lahe. Ja jõuab homme ka. Laduda ja joosta ja kõike muud.
Ja ma tean, et kusagil on teistmoodi lahe ja ma ei läinud sinna. Teinekord. Praegu on niimoodi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar