Reede, aprill 09, 2010

See hunt on hull pätt meil ikka, ma arvasin, et Matsiga on raske tema tungiva vajaduse pärast üle aia (just üle!) putku pista, aga oh mind naiivitari. Tegelikult on meil veel hästi läinud, vanemate kuldse retriiveri preili on veel hullem, meie Suusi väsib vähemalt mingi aja jooksul ära :). Aga ega ta midagi ebatavalist ei teegi, seina ja põõsaste närimine on loomulik, mu istutatud esimesed kevad lilled olid ilmselt päris maitsvad, täiesti normaalne on ka olenemata kellajaast (soovitatavalt hommiku poole nii 5-6 ajal või pealelõunastel tundidel Karolini uneaajal) südant lõhestavalt uluda ja kui sellest välja ei tehta, siis rünnata terrassi akent nagu poole meelne, kuni see on ühtlaselt sopaga kaetud. Kuskile kaugemale jalutama või kooli minemine lõpeb tal alati mao sisu tühjendamisega autosse ja pärastine koristamine pole ka suurem asi ajaveetmise viis. Aga see pole tema süü ning hoolimata sellest on Suusi alias Õgard ikkagi numpsik. Lihtsalt igasugu lillemajanduse aias sees võin ära unustada, teine variant on lillekastid kettidega terassi katuse külge tõmmata :)

Eilse õhtu veetsime liivakasti ehitades. Minu lennukatele ideeele teha kast näiteks kuusnurkne vmt vaatas Tarmo pikalt altkulmu ning seletas midagi sellest, et käsisaag ei ole tema sõber. Sai siis kast nagu kast ikka, aga selleeest väga kaunis :) Saaks nüüd liiva ka veel sisse.....
Karoliniga oleme nüüd üha rohkem õues, ta juba nii ilusasti toimetab kivisid nokkida või tatsab niisama ringi.

See suvi tõotab rohkesti materjali blogi jaoks...meil on ideid :P