Ilm on olnud nädalaid nii s*** et vaimujõudu sellest üle saamiseks hakkas nappima. Mida sa raisk, puhud k-o-g-u-a-e-g?!? Ja vastu ja ülesmäge.  Ei aita stormstopper kapuuts, positiivne mõtlemine ja ka saunast, spaast ja veinist jääb väheks, lihtsalt, et oleks lootust võib ju mängida mõttega ja surfata Hispaania kinnisvara saitidel. Sest miks mitte, teoreetiliselt, kunagi?
Aga kui pühapäeval on päike veerand tundi peaaegu nähtaval ja sa juhtud sel ajal viibima väljas ja mitte üksi,  kui ta korraks soojendab kintsu,  paneb silma kissitama ja ümberringi inimesed imestusest hõikuma, et: "Näe, tuligi välja", siis on peaaegu hästi. Hambad ristis, sõrmed külmast kanged, talla all vaheldumis lirtsuv sopp ja läikiv kiilasjää, me elame selle üle.

30 päeva

Ilma mõistatuste ja metafoorideta. See oli kõige toredam aastavahetus ever.

Niipalju nalja koos tõrvikumatka, sooja supi, külma piruka, kuuma sauna, jääkülma jõega. Niipalju suurepäraseid suuri, väikeseid ja tillukesi inimesi,  saunapealse kütmist (parim pooletunnine pidu ever!!!) külma valge veini(parim serveerimistemperatuur ever), kummihiirte ja kuivade küttepuudega (et me  nüüd teame kõik millal need kuivad on, seda on ju näha), tantsu mudas ja laual, kitarri ja laulu  ja tralli ja veelkord palju toredaid inimesi. Kuigi üks oli puudu. 

Ehk see muie ei kao suult veel jaanuariski. 

Ja kui hästi saab olla kui hommikul päike sirab, ratas vurab ja serenaad tervitab. Tervitusring sai peale, kommi ja konni ja tagasi reaalsusesse.  

Jah, see oli hea aasta, palju parem kui eelmine. aga ega latt ei olnud ka väga kõrgel. Kui sa enam ei taha, et see maa avaneks ja neelaks, siis ongi juba päris hästi. Äkki sellepärast ongi kõik nii tore. Sest mulle lihtsalt tundub nii. Sest on ju palju asju, mis tegelikult ei ole päris sellised nagu nad tunduvad. 

Mul on pilte ja videosid, igasuguseid. Aga ma panen selle.