Esmaspäev, veebruar 07, 2011

Karolinil oli sünnipäev...

tegelikult küll alles tuleb, aga pidasime see nädalavahetus, sest aasta rongaema peab lapse õigel päeval koolis olema.



Viimase aja pärlid-
Nupule vajutamine on "Nuputamine". Kui näiteks keegi vajutab mingit nuppu, mis teeb piiksu, siis Karolin kohe küsib - "Kes see nuputab seal?"
Põhiliselt ta küsibki kõigi kohta nii - Kes see kõnnib seal, Kes see jookseb seal, Kes see sõidab seal? Alati ei oskagi vastata....:)

Võttis terrassi pealt liivakastimänguasjad ja seisab hämmeldunud näoga ämber käes "Liiv kus?" Ma seletan, et paks lumi on peal liivakastil, praegu ei saa mängida. Karolin:"Viksame ära lume"

Karolin kallistab ja siis võtab mul kõrvade juurest peast kinni, sikutab ning nendib pettunult: "Ei tule lahti"

Loeb koguaeg erinevaid salmikesi lauludest ja neid, mida lasteaias õpetatakse. Aga ta teeb neist oma popuriid. Eriti hoogu läheb, kui on magama minemise aeg. Voodis pikali loeb "Müts pähe kindad kätte....lehvita neid lehvita neid, keeruta neid keeruta, veere sups ahju" Ja on kuulda, kuidas voodiääred kolisevad vastu seina st lehvitatakse ja keerutatakse neid ikka südamest :)

Nalja saab temaga iga päev (nagu ilmselt kõigi 2-aastastega, aga enda oma on ikka kõige ilusam-targem-osavam ja erilisem)

Uus aasta, uued mõtted

Väljas on rahulik ja lumine, aga peas on juba idee küpsemas....;)

Meie suhteliselt uus gaasigrill andis suvel otsad, no eks ta sai ikka vatti ka, aga see ei vabanda seda kiiret lagunemist siiski välja. Mõnda aega kasutasime antud plekikaussi tavalise söegrillina, aga ikkagi kuidagi mannetu oli. Jahtisime nüüd talvel erinevaid sooduspakkumisi, et muretseda uus nt bbq ahi, mis on vähe kõvemast rauast, aga isegi suure alega hakkas hinda vaadates rahast kahju. No ja mis sa hädaga ikka teed - ikka hakkad välikööki ehitama :) Mitte et see variant kuidagi lõppkokkuvõttes soodsam tuleks. Ideed on meil küll lennukad, ei tea ainult kas ressurssi ja oskust jätkub? Ma ei tea, kas me see suvi üldse sellega valmis saame, aga me pühalikult lubasime, et kiiruse ja kvaliteedi võidujooksus võidab seekord kvaliteet.

Paistab, et suvel saab kõvasti ka värviaure jälle sissehingata. Terrassi seinad tahavad võõpamist(Suusi on oma jälje jätnud) ja ega aed on ka mõnekohapealt suhteliselt heledaks kulunud. Aga ega me ei viitsinud ju eelmine aasta kaks korda üle ka värvida.

Suurejoonelisi ehitusplaane ei sea eesmärgiks ka sellepärast, et kevadeks võtsin endale koolis päris suure koormuse, sest ma alles nüüd esimest korda tunnen, et "jah ma suudan seda". Siiani ma eneselohutuseks koguaeg korrutasin endale, et käin niikaua kuni jõuan või niikaua kuni RE koht on ja et poolik magister on ikka parem kui baka, aga kui ma selle kevade vastu pean, siis mul jääbki põhimõtteliselt ainult lõputöö. Nüüd ma korrutan ja sisendan endale igapäev teistsuguseid hüüdlauseid ja hakkan neid juba ise ka uskuma. Ma loodan, et see usk säilib ka siis, kui päikesepaisteline kevadilm hinge rahutuks teeb. Ma loodan, et tuleb väga külm, vihmane ja tuuline kevad, kohe sajandi hullem.