esmaspäev, september 30, 2013

Arvestades seda, et mul on koguaeg "pohmell", siis ma olen ikka  tubli olnud. Eile ma korraks tundisn ennast nii hästi, et võtsin igasuguseid asju ette, aga kui ma vannitoa põrandale kell pool kaheksa tukkuma jäin, siis sain aru, et pingutasin vist natuke üle. Aga pole hullu, väike uinak teeb ikka head.

Pildil on väikesed harjutused iseseisvaks eluks. Tegelikult on lasteaia laada jaoks, ma päris ärikaks veel ei plaani hakata. Pööbli elul on kah omad plussid. Aga elu pikk.




PS: Vahest saad kah seda, mida just vaja on. Eriti kui sa tunned ennast nagu üks suur taljetu ja väsinud junn, siis tuleb keegi ja ütleb midagi ilusti. Eriti kui ta pole su oma pereliige ja eriti kui ta on vastassoost. Naiste komplimendid ei tähenda tuhkagi :)

kolmapäev, september 25, 2013

eile oli shokolaadi päev, ma oli nõus vihmas tund aega lonkima, et saada fazeri shokolaadi ja see oli seda väärt. Täna on muna, juustu, suitsuvorsti ja majoneesi päev. Kuidas saab olla, et tomat ei maitse ja kurki ei taha. Miks ei läinud suvikõrvits omleti sisse või veel parem brokkol? Ma ei ole söönud täna ühtegi aed-puu- ega juurvilja. See ei ole mina, see on keegi teine. Palun ärge laske tal rohkem toitumisalaseid otsuseid langetada.
Miks nad saadavad mulle pakkumisi 3 inimest 1200 eest Maltale? Miks? Kas nad ei tea, et ma tahaks hoopis uusi põrandaid? Ja kardinaid? Kingi tervele perele? Ka autodele, jah mõlemale. Ja uut kappi, sest kuhu ma siis vanad kingad panen kui uued saab? Ja üldse on inimesel, eriti pereinimesel varusid vaja. Ja me alles käisime ju ka, ei saa öelda, et pole käinud ja pole näinud. Aga see on ju kõigest raha - tuleb läheb, mälestused jäävad. Samas jäävad ka põrandad. Soojad puidust päris põrandad. Ah ma ei teagi, mis see nüüd on. Mul tavaliselt pole ilmast midagi olnud. Ja praegu pole ka kõige hullem väljas, kannataks olla küll. Aga ma ei taha, sest mul on külm. Mis see on, vanadus? See ei tule enne järgmist aastat ju. Suvi vist hellitas ära, oleks tavaline kehv suusailm olnud, poleks ümberharjumine mingi kunst. Kõrgelt kukkumine vist.

teisipäev, september 24, 2013

Nälga ei jää

Ma ei pea metsa puuke toitma minema, mul kasvavad seened ilusti hoovis kaskede all. Mitu purk i juba istuvad marinaadis


See kõik muidugi kahvatub siin teisepoole viimase aja saavutuste kõrval. Elukas oli üle 70cm-i pikk ja jõgi meil siin ongi enam vähem selline, et kui see ennast risti keeraks, siis ta oleks tamm. Ma muidugi liialdan, aga ühesõnaga väike jõgi on. Aga naeratus on suur



No ja siis ta tegi laua, puidust ja sellise ilusa. Meil on nii vähe puidust ilusaid asju, sest meil on kõik laminaat/plastikust, sest meil ei olnud aega siin jamada ja raha ka palju ei raatsinud kulutada ja kannatust mitte üks raas. Nüüd on aega ja on kannatust, raha on aga veel vähem või on lihtsalt kulutused suuremad, igal juhul on see koguaeg otsas. Aga see 10 eurot, mis selle laua alla panna tuli, oli olemas. Oleks läinud 14, aga ma olen lihtsalt nii võluv, et mulle tehakse allahindlust ka siis kui ma seda isegi ei küsi mitte.


esmaspäev, september 09, 2013

Hea, et mina vähemalt vett joon, siis tuleb 200 liitriga välja. Vist

teisipäev, september 03, 2013

elu linnulas

Kanalast on saanud linnula, sest part ei ole kana. Veel vähem on seda viis parti. Pardid elavad kapis. Sest nad on lihtsalt nii arad, et ei julge minna kuuti, sest kuudis istub 16 kana ees. Aga kuut on suur ja mahuks küll, sest need 16 ei ole värdjad, värdjad koos numero unoga on ühes teises ruumis. Mis muidugi ühel kaunil päeval ei takistanud neid normaalsete kanade aeda tungimast ja seal värdjaid olemast. Aga varsti pole neil tungimiseks võimalustki, sest surnud kanad ei tungi enam kuskile öhöhhhöö :P. Et lisaks värdjatele on 9 eriti nummit aga kohutavalt tüütut kana, kes jooksevad järgi ja tahavad pai ja peost süüa ja ma ei tea veel mida, hullemad kui mu koerad. Lisaks siis 7 värsket, kes on olnud meil umbes 3 päeva. Aedikust nad välja pole tulnud, kuigi uks on pärani ja 9 nummit rändavad hoovil päev otsa ringi, hoolimata sellest, et värdjad ka rändavad. Aga ongi hea rahulik, las nad olla, harjuvad ja ma neil ehitan kui nad ka värdjateks hakkavad. Esimene päev panime tähele, et üks uus käis ja nokkis teisi uusi, aga verine veel keegi pole ja lootus püsib, sest esimesed värdjad olid tulles ikka hullemad. Iga aasta ei viitsi ju ka neid kanu nottida, sest kana hind järjest tõuseb ja muna hind poes järjest langeb. Jah, muru nokkimise võimalus maksab ka midagi, aga kuskil on mõistlikkuse piir. Aa ja pardid on täitsa nunnud, üks öö ladistas vihma, ma muretsesin, et kuidas nad nüüd seal on niimoodi kui nad kuuti ei julge minna ja kappi ei mahu (nädal tagasi mahtusid, aga täiesti hullumaja kui kiiresti nad kasvavad) Läksin hommikul vaatma, tüübid oli kõhuli vihmast tekkinud sopaloigus ja plaidstasid. Ülirahul olid kuni ma neid segama läksin. Nüüd on neil suur vann kah ja puha. Eks nad peavad lõpuks harjuma nüüd nende nummide ja uutega ja ikkagi kuuti ka minema, sest talv läbi peavad koos olema. Ja talved on meil siin pikad.

Laps hakkas balleriiniks. On ja oli üsna elevil, aga tühja tal sest võimlemisest ja jala vibutamisest, millal trikoo ja balleti seeliku saab? Saab, saab. Kas ma pärlid võin trenni kaela panna? Aga tiaara pähe? Ei. Tee selgeks, et trennis käiakse noh põhiliselt trenni tegemas. Aga ma olen ju imelik ka.

Käisin ise eile trennis. Rattaga. Minnes sadas vihma, 10x mõtlesin, et loll, keera ots ringi. Ei keeranud. Tagasi tulles kiskus juba päris hämaraks. September ei ole naljaasi, et siin kell 9 maanteel ringi sõtkuda. Suurest surmahirmust tegin elu kiireima sõidu. Aga ma ei kahtse midagi. Järgmine kord valin varasema aja lihtsalt.