Kui eelmine nädal korraks öösel lumi maha tuli ja yrno näitas, et lõunaks on see läinud, siis ajasin Kassu hommikul kohe õue. Tõmbas kõrrega smuuti nahavahele, ise samal ajal sokke jalga ajades. Ja ei väsinud enne kui viiimne kirme oli veeks muutunud. Paari tunniga jõudis nii memme teha kui kelgutada, aeleda  batal ja loopida meid lumepallidega. Ta isegi üritas sellest kirmest kelgumäge ehitada. 

Kui esimese jõulupüha öösel tuli vihjeid, et napilt paarisaja kildi kaugusel on lund nii, et maa on valge ja mägesid ei pea labidaga ise kokku kuhjama, oli selge, et hommikul on meil minek. Kiire minek oli jah, pooled asjad jäid maha, sest meil ei olnud plaanis minna isegi mitte üheks, veel mitte ka kaheks ööks. Aga läks nii. Ja praegusel ajal, mis sa paremat oskaks tahta. Kui saab alla lasta kiirelt ja kurviliselt ja jalutada(või pigem joosta...sest sina oled! Ei sina oled!)  jõulutulede säras koos vahvlite ja glögiga ning magada toas kus koristama ja  hommikusööki ise hakkima ei pea. Saunad ja torud ja oleks ühe käeliigutuse rohkem teinud, ei oleks pidnaud mööda poodi mitu tundi kondama, et leida midagi, mis meenutaks ujumisriideid. Jah, aluspesus ja spordipükstes pole tõesti enne käinud, aga mis sa hädaga teed :D  Ei ole midagi paremat kui madalad ootused. Palmide ja päikesepõletuse asemel mäklein päästmas maailma. Ja kui sul on maailm, kus on juba selllised inimesed, kellga koos seda vaadata.See on kõige parem ja kõige halvem asi korraga. Et juba on ja enam ei ole.

Sai küll lund ja oli väga tore aga mulle aitas. Mitte libe asfaldt sobib mulle paremini. 

Oli päris tore. Süüa sai hästi ja juttu jätkus. Leil oli kuum ja seltskond hea. Nii ma arvasin. 

Telefon hommikul tuletas mulle meelde aasta, kaks, kom kuni kaheka aastat tagasi. Meeste kõhud kahanesid, minu kõht varieerus olenevalt seisukorrast, Ja tuli nostalgia, laksas täiega. Kõik tundus nii hea ja tore.  Tundus.

Ja noh, see ei ole saladus....Et need inimesed on toredad. Ei mingit kibestumist ei mingeid väljamõeldud probleeme. Otse ja omadega ja nii ehe. Plaat käis kaks ringi ja me ei saanud ise ka aru kuidas niimoodi lappama läks. Et kapi fännid tulid välja ja tallad tulitasid. Ja see oli nii tore. kaks tundi, viistuhat sammu, miljon positiivset emotsiooni, kuus jalga niisket maad ja baarmen vala veidi veel ....hommikul suu oli kõrvuni, sets see oli kõige parem jõuluõhtu ever. See oli niii tore.   Kuni järgmise  õhtuni.  

Katlatäis tõrva krae vahele. Väga halb. 

Aga eks iga asi on millekski hea. Annab ka siit pigistada. Et kui asjad pole nii halvad kui kardad, siis on ju väga hästi.  Ise peab olema lihtsalt parem, tugevam, targem ja toredam. 

 

.

 Kassuga peale õhtujuttu, küsimuste vastuste ring.  

Mis sulle täna kõige rohkem meeldis? Aga sulle?

 Ühel õhtul jäin toppama, mul ei olnud mitte midagi öelda. Hommikune kohvi oli päris hea ja siis....vist meeldis sulle raamatust unejuttu lugeda.  Ja kõik see vahepealne? Mulle november ei sobi lihtsalt.

Eile oli pühapäev. Vastasin, et mulle meeldis, et käisime metsavahel ja luidetel jalutamas. Aga sulle? 

"Te olite täna rõõmsad, tavaliselt te ei ole"  vastab see 6-aastane. 

Ah jaa, peaaegu oleks unustanud. 

Ja jah, ma oskan arvutada. Jah, ma tean mis on intress ja kuidas seda praegu ei ole. Ja ma tean, mis on tulumaks ja mida sellega teha saab. Jah ma tean, mis on inflatsioon. Jah, ma tean mis on liitintress. Ja ajalooline tootlikus ja kuidas, hoolimata kõigest, turud ja hinnad  lõpuks alati  tõusevad. Ja kuidas maailm ei saa otsa ja kuidas julged võidavad. Ja kuidas ka mitte nii julged ja vähem (üle)mõtlejad võidavad.  Ma arvutasin välja, ma tean palju me kaotame, parimal juhul. Ja me kaotame, igal juhul. Aga, selg on kuidagi sirgem ja südames on vabaduse tunne, eks tuleb ja läheb....and welcome to OUR house :)

Peale kolme või nelja kuud. Peale kõike seda, mis on toimunud, head, mitte nii head, valgustust ja pimestust ja mitte midagi sellist, mida saaks kuidagi ühe lausega kokku võtta. Ja pikemaks aega kohe üldse ei ole.

Aga

Eile ma tahtsin natuke maasikaid rohida ja Kaspar tahtis väga kaasa tulla. Ja poiss rapsis niimoodi võililli nuhelda, et nägu leemendas õhtupäikeses. Sure, sa neetud lill, sure. Endalgi hakkas natuke hirmus. Aga  me olime õilsad rüütlid ja päästsime maasikaprintsesse neetud umbrohu lohede käest.

Täpselt nii meeleheitele on laps viidud. Et maasikarohimine tundub mingi lõbus tegevus.

Ja neid üllatusi on palju. Niipalju, et millegi üle enam ei imesta. Ja midagi ei oska ette arvata.  Ja see oli siis see, millepärast ma võtsin ja  tegin blogi lahti. Et Kaspar tahtis maasikaid rohida. Aasta 2020 kevadel.

Ilm on olnud nädalaid nii s*** et vaimujõudu sellest üle saamiseks hakkas nappima. Mida sa raisk, puhud k-o-g-u-a-e-g?!? Ja vastu ja ülesmäge.  Ei aita stormstopper kapuuts, positiivne mõtlemine ja ka saunast, spaast ja veinist jääb väheks, lihtsalt, et oleks lootust võib ju mängida mõttega ja surfata Hispaania kinnisvara saitidel. Sest miks mitte, teoreetiliselt, kunagi?
Aga kui pühapäeval on päike veerand tundi peaaegu nähtaval ja sa juhtud sel ajal viibima väljas ja mitte üksi,  kui ta korraks soojendab kintsu,  paneb silma kissitama ja ümberringi inimesed imestusest hõikuma, et: "Näe, tuligi välja", siis on peaaegu hästi. Hambad ristis, sõrmed külmast kanged, talla all vaheldumis lirtsuv sopp ja läikiv kiilasjää, me elame selle üle.

30 päeva

Ilma mõistatuste ja metafoorideta. See oli kõige toredam aastavahetus ever.

Niipalju nalja koos tõrvikumatka, sooja supi, külma piruka, kuuma sauna, jääkülma jõega. Niipalju suurepäraseid suuri, väikeseid ja tillukesi inimesi,  saunapealse kütmist (parim pooletunnine pidu ever!!!) külma valge veini(parim serveerimistemperatuur ever), kummihiirte ja kuivade küttepuudega (et me  nüüd teame kõik millal need kuivad on, seda on ju näha), tantsu mudas ja laual, kitarri ja laulu  ja tralli ja veelkord palju toredaid inimesi. Kuigi üks oli puudu. 

Ehk see muie ei kao suult veel jaanuariski. 

Ja kui hästi saab olla kui hommikul päike sirab, ratas vurab ja serenaad tervitab. Tervitusring sai peale, kommi ja konni ja tagasi reaalsusesse.  

Jah, see oli hea aasta, palju parem kui eelmine. aga ega latt ei olnud ka väga kõrgel. Kui sa enam ei taha, et see maa avaneks ja neelaks, siis ongi juba päris hästi. Äkki sellepärast ongi kõik nii tore. Sest mulle lihtsalt tundub nii. Sest on ju palju asju, mis tegelikult ei ole päris sellised nagu nad tunduvad. 

Mul on pilte ja videosid, igasuguseid. Aga ma panen selle.