Oli päris tore. Süüa sai hästi ja juttu jätkus. Leil oli kuum ja seltskond hea. Nii ma arvasin. 

Telefon hommikul tuletas mulle meelde aasta, kaks, kom kuni kaheka aastat tagasi. Meeste kõhud kahanesid, minu kõht varieerus olenevalt seisukorrast, Ja tuli nostalgia, laksas täiega. Kõik tundus nii hea ja tore.  Tundus.

Ja noh, see ei ole saladus....Et need inimesed on toredad. Ei mingit kibestumist ei mingeid väljamõeldud probleeme. Otse ja omadega ja nii ehe. Plaat käis kaks ringi ja me ei saanud ise ka aru kuidas niimoodi lappama läks. Et kapi fännid tulid välja ja tallad tulitasid. Ja see oli nii tore. kaks tundi, viistuhat sammu, miljon positiivset emotsiooni, kuus jalga niisket maad ja baarmen vala veidi veel ....hommikul suu oli kõrvuni, sets see oli kõige parem jõuluõhtu ever. See oli niii tore.   Kuni järgmise  õhtuni.  

Katlatäis tõrva krae vahele. Väga halb. 

Aga eks iga asi on millekski hea. Annab ka siit pigistada. Et kui asjad pole nii halvad kui kardad, siis on ju väga hästi.  Ise peab olema lihtsalt parem, tugevam, targem ja toredam. 

 

.