Ilm oli soe, leil kuum, jõgi jahutav, värvid taldrikul ja ei läinud nii nagu alati. Enam-vähem.

Hommikune lõkkelõhn, värskendav vihma sabin ja aurav kohv. Kaugelt on kuulda koogi praadimist. Ja täna on reede. Thank the stars it's friday. Ja kõik on hästi. Ja kõik on korras. Ja ma isegi tunnen seda.

see ei ole enam ammu majablogi

Eile sadas vihma. Palju vihma. Sajab siiani. Ja tormas. Kohe hullusti tormas, niiet tekkis üllatavalt palju aega. Sest õues ei saanud olla ja õues ei saanud teha. Kui toas (loeb kohvikus, sest kodus polnud ju ka elektrit ja mõneks asjaks seda siiski vaja on) oli juba tehtud küll ja nälg oli võtnud nii silmanägemise, mõtlemise ja tuju (jah ma istusin kohvikus, aga ma ei saanud seal süüa, sest kurat seda teab, mida nad sinna salati ja supi sisse panevad, raudselt kallavad rapsiõli) ja kuna sellist võimalust ei tule nii pea, et väljas on nii halb ja kodus ei saa midagi teha, siis viisin ülejäänud sinna, kus oli tsivilisatsioon säilunud, sporti vaatama ja läksin ise sporti tegema. Minu hinnangul ei ole mõttetumat tegevust ilmas kui spordi vaatamine. Jah, miljon-triljon jalkufänni ei saa ju ometi eksida, sry, aga  minu maailmas küll. Igatahes. Kuhu ma tahtsin jõuda. Miks ma üldse hakkasin täna siia kirjutama, kuigi mul midagi erilist öelda pole. Või tegelikult, minu maailmas on küll. Positive-self-esteem, eneseupitamine, mõtled-oled, mõtled-saad, mõtled-tunned jne Vabandatud küll.
Jätkasin jõukas seal, kus varakevadel pooleli jäin. Sest tükk aega pole olnud sellist ilma, et üldse väljas olla ei kannata. Ja kerge oli. DL 70kg, ma vist tegin ennevanasti 6-8x, ja oli raske, sooned kaelal tukslemas raske. Eile esimese seti ajal ei saanud enne 15 pidama. Ja 15 on liiga palju. See ei ole vastupidavus, see pidi olema jõud ja kontroll. Horisontaalne JP, mäletan, et 109 oli väga raske. Eile ei olnud. Ma juurde ka ei pannud, sest ei olnud selline rekordipurustaja olemine. Aga palju parem hakkas. Palju parem.


jah, see ei ole enam ammu majablogi. Ega siin ei saagi midagi teha. Iga asja eest tuleb võidelda. Elutoariiulite eest võitlesin. Võitlesin väga kaua, et saada kööki ühte reelingut. Õnneks on Ikea. Seal ei pidanud võitlema, panin lihtsalt kotti ja korras. Nüüd võitlen, et saada esikusse pink-kapp-jalatsiriiul asja. Kahjuks on ruumi nii vähe, et poest ei saa. Peab vist ise akutrelli haarama. How hard can it be? Ehhee, ma juba tean vastust. Aga ma võitlen edasi.

Nõudekas sureb vaikselt. Ma vihkan selliseid asju. See on nagu auto parandamine. Maksad ja vastu saad midagi, mis sul juba tegelikult oli olemas. Ei midagi uut, ei midagi läikivat, ei midagi pehmet. Vahetad nõudeka või rattalaagrid ära ja võrreldes selle ajaga, kui need niikuinii korras olid, ei muutu mitte midagi. Ainult vaesem oled.

Päris pikk jutt arvestades seda, et midagi eriti nagu öelda ei olnud. Või oli ikka. Jõud ja Kontroll!

Ma arvasin, et ma kavaldan üle. Et tõusen varem, magan vähem, jõuan rohkem. See võrrand ikka hästi ei kehti.

Mõnikord tähendab tund aega varem tõusmist seda, et mul on joostud-pestud või söödud-töötatud selleks ajaks kui vusserdised ärkavad ja märkavad.

Teinekord tähendab see seda, et ma istun päev  läbi silmad paistes, söögikauss ja kohvikruus nina ees  ja tahtejõuga hoian pead lauale prantsatamast. Tehtud-tehtud. Midagi.

Ma vist vedelesin seal põhjas oma isu täis. Pühin selle sopa maha ja vaatab asjadele vähe helgemalt.

Igas päevas on midagi head.

Nagu näiteks

Esmasp - ma sain kingiks padja. Ja ma olen mitu päeva juba väga hästi maganud. Väga hea padi on. Ma ise poleks endale sellist raatsinud osta.

võitluses mina vs (bp) kang võidan mina. Aastaid +1, raskuseid +1 igale poole ja ikka mina. Natuke kurb on, et plank on liiga kerge. Ma ei viitsi eriti mõelda ja varieerida. Aga mitu minutit planku on ka tüütu. Kassu turjal on päris ok. Tõin endale ühe sangpommi veel.  Jõudu nagu loomal. Ja ON näha ka. Tagasihoidlikkusega ei hiilga. Enam.

Teisip.
Kassu jonnis 45 minutit järjest. Ja mina ei jonninud. Käitusin nagu tasakaalukas täiskasvanu. Ei nutnud koos temaga põrandal maas. Sain aru, et laps on väsinud ja laps on segaduses ja ta tahab süüa aga samas tahab ka kahvli maha visata ja taldriku sinnasamasse järgi lajatada. Et tahab juua, aga tahab ka tassi maha visata. Sest vesi pole päris mahl ja mahl on otsas**  Et tahab pissida, aga tahab ka maas nutta ja pissipotti lillepeenrasse visata. Sest nii halb ja raske on.

Tegin  triatloni. Või tegelikult mingit nelikut.
1)1h jõutrenn/liivakast/pissiste pükste vahetamine*/batuudil/pesu kuivama jne
2)1.5h kerget rattasõitu Karolini tempos.
3)Väga kiiret jooksu oma tempos 20 min
4)Kiire-karge ujumine 5 min


Täna - tegin imelist guljashi. Tõusin vara. ...

*mitte enda omi, nii kõvasti ka ei pingutanud
**issi poo too issi - lohutuseks kõlbas see, et issi poets pärast toob. Valetasin, teadsin, et ei too. Ei lähe mitte poodigi. Täna hommikul valetasin jälle. Issi toob. Tühja ta toob :D Mahlavõõrutus. Ainult suhkruvee peal ei saa ka elada.

ja ignoreerin seda häält peas, mis ütleb, et mis mõte sellel on, mida selles kasulikku on, mis selle eesmärk on? Kus on saavutused, kus on tulemused, päev läheb mööda ja ei midagi produktiivset....

See ju oli ka veel vahepeal. Siplen siin oma egoismis ja väikluses ja unustan kõik olulise hoopis ära.

Meil oli tore nädalavahetus. Lastele preemiaks, et nad on sellised nagu nad on.

Ma virisen kohe ära, siis saab lõpetada positiivse noodiga. Aga virisema peab ka, sest elu õpetab. Ja me oleme küll arenenud ja iga korraga on järjest parem, kuid ruumi veel on. Igatahes. When I'm right then I'm right. Kui aega on vähe, siis kilomeetreid võiks olla veel vähem. Kvaliteetaeg üle kvantiteedi. Eile oli sisuliselt napilt 3h elamust ja ligi 7h autos. Ei ole tasakaalus. Tekitab kalustrofoobiat. Ja need 3h oli tempo-tempo-tempo, et mitte kaotada seda vähestki. Oleks pidanud....aga ma ei julgenud vastutust võtta, nagu alati :)

Aga. Oli tore. Tõesti oli tore. Kassu magas kui vaja ja ei jonninud eriti. Mina magasin kui vaja ja ei jonninud eriti. Ja siis oli kõgil palju toredam. Kilo komme tegi mõnedel ka olemise veel toredamaks. Mekas käidud ja hulluks ei läinud. Kahjuks. Oleks võinud.

5.00 kodu ->8.00 laev, hommikusöögi tüng-10.30->tervetuloa->12.00->varbad vees->16:30->IKEA->sõit-sõit-sõit->20 külla(süüa,sauna,grilli)->9:30sõit-sõit-sõit->12:20 tüng->13.00 Okserattad-kiire-kiire-kiire-16.30-pakitud,söödud-sõit-sõit-sõit(kui kaua võib sõita? Kui kaua? Üks õnneks magas ja teine oli teiste sõidutada ja ma sõin kommi. Palju kommi. Ja küpsist. Ja jõin ühe õlle :D....sõit-sõit-sõit-18.30-jõudsime liiga vara et minna peale ja liiga hilja et minna kuskile mujale. ootame-ootame-ootame 19.50 - laev. istume. istume-22.30-sõit-sõit-sõit-sõit....

Ma olen järgmine kord jälle targem. Liiga palju sõitu, liiga vähe vaadata. Kuigi see vaatamine ei olnud niikuinii plaanis. Aga ma nii hirmsasti tahaks. Alati midagi vaadata ka.

Ja ühtegi pilti pole panna. Ei oot..on ikka. Eelmine kord, kui sadamas autojärjekorras ootasime ja Karolin oli sama vana kui Kassu ja samamoodi ütles, et tal on vaja minna ja kui 2-3a seda ütleb, siis see tähendab, et reaalselt kohe on vaja minna. Eelmine kord oli piinlik lugu,  isegi põõsast ei olnud võtta.  No näed, dejavu, sama asi, 5a hiljem, eluõppetunnid kuluvad ära.

Tagasi argipäeva. Kodu-töö-trenn rattasse. Ja see on ka tore.

HBDTM

1 aasta

Teema seeriast "positiivne mõtlemine". Tuld enesehaletsusele ja maha tegemisele. Progress. Loodetavasti areneb vaim järgi, sest see on ju see, mis tegelikult on oluline. Tasakaal mõtlemises ja rahu hinges. Põhjus tagajärg on mul endiselt sassis nagu alati. 

Ma olen ise ka päris üllatunud. 59.xxx Ma olin lapsena raskem. Võiks ju vaim rahul olla.

Ma käisin eile poes, sest reaalselt palja p-ga ringi käimine tüütas ära. Ma olen alati kadestanud neid, kes saavad võtta allahindluste ajal neid imelikke viimaseid numbreid mega soodsalt. Kunagi pole seal mingit keskmist numbrit. Noh, kes sai eile viimase paari pisikesi teksaseid veel pisem hinna eest? Nagu reaalselt, tavaline lõuna maksab ka rohkem kui need püksid Kui see ei ole õnn, siis ma ei tea mis üldse on.

(ja jah, lapsed ja niidetud muru lõhn ja hommikune linnulaul ja edukus tööl s ja kastetud põllud....ja pisikesed teksad. See viimane on niikuinii ajutine, las ma siis naudin seda nagu see oleks päriselt oluline ja unustame fakti, et oluline oli hoopis muu ja läbikukkumine nagu väheke kõrvetab hinge ja mida sa jooksed siin hommikul vara kui endal on kõik tegemata ja .......nii ta jälle läheb, vaikselt alla ) 

Natuke liiga soe on minu maitsele. Sest mul ei ole isu seda kangi venitada kui niisama juba higi voolab silma. Ja ma ei saa kuskile rattaga minna, sest kuidas sa lähed kasvõi poodi kui pärast on p.... märg?  Ja peaks vist kastma. Ja ma ei viitsi enam mõelda sellest ja tollest ja kuidas ma peaks midagi tegema mida ma ei tee ja kuidas siis kõik on pooleli ja tegemata ja kuidas ma ikka ei ole see ja too ja mis ma kõik võiks kui ma saaks või miks ma ei suuda ja ei taha ja....Lihtsalt off.

Kaspar - aia, poo aia. issi prõmm prõmm.

Issi tuleb koju autoga ja pärast lähme poodi jäätist ostma

Kaspar - mõmmõmmõmm (lõuga väristades ja ujumisrõngast ümber toppides)

Lähme ujuma

Kaspar - nuft, emme tufta

Lähme dushi alla 

Kaspar - hee tauto, tii tauto, pih päh, põmm

Prügiauto viib prügi ära



Kaspar räägib pikad jutud maha. Ta räägib koju jõudnutele kõik ära, mis vahepeal  juhtus ja me saame kõigest aru. Imeline. Ta muudkui teeb ja toimetab, kõiges tahab suur abiline olla. Eriti kui on midagi meisterdamist, midagi auto või kärudega seoses või kastmist.  Muru riisuba ja veab, niitmist ainult kardab, temaga koos on see töö välistatud.   Ja hea ongi.

Ja ma nii kartsin, et kui Karolin jääb koduseks, siis meil on tüli tüli otsa, sest meie huvid ja arusaamised põrkusid viimasel ajal liiga tihti. Ja jah, loomulikult ma tean kelle süü see on ja kelle käes lahenduse võti on ja kuidas peaks käituma ja olema suurem ja targem. Aga ma olen viimasel ajal ainult suurem olnud. Ootamatul kombel on kõik lahenenud suurepäraselt ja mina ei ole selle heaks eriti midagi teinud. See targem tegi. Tema on olnud tubli ja tragi ja hea ja nüüd olen olnud mina suurem ja targem ja hea. Kuigi lõpptulem on sama, oleks võinud põhjus ja tagajärg olla vahetuses.

Aga on nagu on ja hea ongi.