Natuke liiga soe on minu maitsele. Sest mul ei ole isu seda kangi venitada kui niisama juba higi voolab silma. Ja ma ei saa kuskile rattaga minna, sest kuidas sa lähed kasvõi poodi kui pärast on p.... märg?  Ja peaks vist kastma. Ja ma ei viitsi enam mõelda sellest ja tollest ja kuidas ma peaks midagi tegema mida ma ei tee ja kuidas siis kõik on pooleli ja tegemata ja kuidas ma ikka ei ole see ja too ja mis ma kõik võiks kui ma saaks või miks ma ei suuda ja ei taha ja....Lihtsalt off.

Kaspar - aia, poo aia. issi prõmm prõmm.

Issi tuleb koju autoga ja pärast lähme poodi jäätist ostma

Kaspar - mõmmõmmõmm (lõuga väristades ja ujumisrõngast ümber toppides)

Lähme ujuma

Kaspar - nuft, emme tufta

Lähme dushi alla 

Kaspar - hee tauto, tii tauto, pih päh, põmm

Prügiauto viib prügi ära



Kaspar räägib pikad jutud maha. Ta räägib koju jõudnutele kõik ära, mis vahepeal  juhtus ja me saame kõigest aru. Imeline. Ta muudkui teeb ja toimetab, kõiges tahab suur abiline olla. Eriti kui on midagi meisterdamist, midagi auto või kärudega seoses või kastmist.  Muru riisuba ja veab, niitmist ainult kardab, temaga koos on see töö välistatud.   Ja hea ongi.

Ja ma nii kartsin, et kui Karolin jääb koduseks, siis meil on tüli tüli otsa, sest meie huvid ja arusaamised põrkusid viimasel ajal liiga tihti. Ja jah, loomulikult ma tean kelle süü see on ja kelle käes lahenduse võti on ja kuidas peaks käituma ja olema suurem ja targem. Aga ma olen viimasel ajal ainult suurem olnud. Ootamatul kombel on kõik lahenenud suurepäraselt ja mina ei ole selle heaks eriti midagi teinud. See targem tegi. Tema on olnud tubli ja tragi ja hea ja nüüd olen olnud mina suurem ja targem ja hea. Kuigi lõpptulem on sama, oleks võinud põhjus ja tagajärg olla vahetuses.

Aga on nagu on ja hea ongi.