Noh? Ammu pole halanud jah?

Aega pole kah. Valida tuleb, millele kulutada.

Tegime küünlaid ja piparkooke ja kaarte ja kooki ja kolisime jõulutavaari välja. Idülliline.Nii ta tundus jah, et võiks ju olla. Ilma, et see miski näriks.

Lugesin unejuttu. Ühele. See teine tahab ainult autopilte vaadata. Avariisid, treilereid, koppasid ja buldoosereid. Juttu ei taha kuulata. Aga tagasi teemasse. See, et õigesti lugesin. Nii nagu teadlesed heaks kiidavad ja ime, ma tegin seda juba enne. See käib nii, et vahepeal paned raamatu kinni ja küsid : "Mis sina arvad mis....." Jutt oli selline, et tüdruk läks vanaema juurde ja vanaemal oli võlusõrmus ja igapäev sai soovida ühe soovi, mis kestis kuni päikeseloojanguni. Tüdruk soovis, et mänguasjad ärkaksid ellu. Minu tüdruk soovis, et masuurikas ei kiusaks teda ühe õhtu. Tundub, et ma pole ainus, kes vaikust ja rahu tahab :D.  Ma soovisin midagi sarnast. Et ma oleks terve päeva rõõmus. No nii, et naeraks ja naerataks ja üldse ei ohiks. Aga kas selleks ikka on toda paganama võlusõrmust vaja?

On mis on. Igatahes on hästi, vahelduseks. Et saab minna ainult üles.

Eneseanalüüs, enesekontroll, päriselt mõtlemine "läks kõigest hoolimata hästi ju", kujutlus koletisest, 5htp, magneesium, lusikatäis mett, magus uni, mõru vein, intensiivne sport ja tulemusrikas töö. Mitte ilmtingimata selles järjekorras. Sunnin tegema endale pai, selle asemel....mis vahepeal oli. Sest see ei viinud mitte kuhugi. Ainult sohu.

 Kas see on see, et lumi on maas ja üks töökoht on vähem. Äkki oligi liiga palju. Või hoopis see, et üks päris töökoht  on juures? Või pean tunnistama, kuigi ei taha, et see on see, et 3x3h nädalas vaikus on majas. Et nüüd paar viimast korda ta küll hoiab kõvasti mu kaela ümbert ja surub oma nina mulle vastu põske, aga ei hakka nutma. Hoopis lehvitab aknalt. Ehk järgmine nädal teeme 3x4h.

 Arusaamine, et kõike ei saa korraga teha. Ükshaaval. Või kakshaaval. Kõiki asju ei jõua ühel päeval teha. Kui oled võtnud otsuse vastu kulutada oma aeg ühele, siis ei ole mõtet terve see aeg kahetseda, et sa ei kulutanud seda aega millegile muule. Mul võib maja olla segamini, aga selle eest elu on korras.

Vabanemine sellest süütundest.

Krt ilma siis ei saanud aru, ikka oli vaja nurgas haavalena väriseda. Aga nüüd on selle teemaga tõesti kõik. Kriips peal ja joon all. Tagasi normaalseks!

Elu on 10% see mis juhtub ja 90% see kuidas sa sellele reageerid.

Vaata ja näed, otsi ja leiad, usu ja suudad.

Mingid tulukesed on põlema löönud ehk  valgustavad nüüd mõnda aega seda teed.

Ilm on imeline.  Täiesti suurepärane laupäev.  Kelgutatud, joostud. Pisiasjadest vaatame mööda. Hingame kolm korda sügavalt sisse ja välja.

Väike häbi varjutab ainult seda roosamannat. Aga kõik saab korda.