Käisime eile koerakrossitamas, ilm oli üks selle aasta parimaid, üritus oli väga lahe ja kokkuvõttes oli üks väga tore päev!



Õnneks läksime kohale u tund enne starti, Suusi jõudis selleks ajaks natukenegi maha rahuneda, ta oli ikka alguses täiesti pöörane....ja natuke tigedik ka. Aga rajal oli ta 5+, nagu aru saades, et nüüd tuleb ainult jalgadele valu anda, ei ole aega nuuskida siin põõsaid ega teisi koeri. Ja valu me andsime ka, mäest üles, mäest alla, täiesti hull rada. Aga mõnus kogemus, ma pole nii hingetuks ennast kunagi jooksnudki, 15km sörkida tasasel maal on selle eilse 5km kõrval täielik jalutuskäik. Auhinnalisest kohast (vanuseklassis) lahutas meid 2 kohta ja 2 minutit, aga ausõna, mul polnud seda 2 minutit enam kuskilt võtta, Suskal ilmselt oleks olnud :) Oleks selliseid üritusi veel, Suusil oleks sotsiaalset kasvatust vaja, sest lõpupoole ta oli isegi normaalne ja hiljem sai ka mänguhoo ühe kutsikaga üles.