Veel üks 20km seljataga, ilm oli natuke soojem, sellest ka suurem väsimus, lisaks jutustamine samuti võtab mult oma osa võhma, aga samas aeg lendab nii kiiremini.  Jalad ei ole väga väsinud, suht okeid on.  See on nii kummaline, aga tundub, et meie neljajalgsed väsivad selle maa jooksmisest rohkem kui kahejalgsed. Samas,  võibolla on nende jaoks tüütu lihtsalt sama ringi mitu korda joosta, tühjagi ju ei ole vahepeal muutunud ja alles me ju olime siin. 

 Ja  ma olen  nii rahulik ja rahul  praegu :).