Mis see tähendab kui pole aega heietada? Et on kiire. Järelikult on huvitav. Või noh vähemalt mitte väga igav :)  Tegelikult on pidur peal, sest ma liigun nagu vana inimene. Lõbustused on ohtlikud. Eriti kui koba olla. Ja mina seda olen. Laps on samasugune, sellepärast ma kanaema olengi. Ma tean, et kui on võimalus kukkuda, siis ta kukub. Seekord kukkusin ise. Kah oleks pidanud ette aimama.  On ju elu ilus kui suurim probleem on, et  tahaks hirmsasti joosta, hüpata, kangi tõsta, kummardada, labidat visata, aga ei lasta.

Titt sööb, magab, naerab, kakab ebasobival ajal ebasobivas kohas ja on ise kõige selle juures nii uskumatult nummi.

Mees käib paadiga sõitmas. Ise ütleb, et käib kalal. Aga see ei ole kalal käimine kui kala ei tooda, see on paadiga sõitmas käimine.

Kuur on puid täis, maasikaid on sügavkülm täis,  neid mädasid ja rohutuuste on terve vaovahe ka täis, hetkel on  hoov on laste naeru täis, nüüd ja edaspidi on terve õu päikest täis ning mõnda aega on kuuseoksi  kõik kohad täis. Aga need ei paista välja.  Muru on niidetud ja maja ei ole väga segamini.  Käed on rikutud, aga see mind eriti ei häiri.  Mul on kõht  lillkapsast ja kartulit täis, ma sain seda süüa peaaegu soojalt. Pärast tegin ühe moosi saia ka veel salaja. Tegelikult sepiku, valge sai oleks juba liiale läinud. Jäätist peab ju ka veel sööma. Ja ma ei taha täna enam midagi  teha ega kuhugile joosta. Vist.

Kaalusin ja mõõtsin  tite ära, tervelt 6kg ja  60cm. Nautigu aega, mil kaalutõus on puhas rõõm :)