teisipäev, november 24, 2015


Objektiivselt vaadates on elu selline, et osta või ära. Elurõõmu asemel on aga seletamatu kurbus ja rahulolematus.  Veereb veereb. Püüad mitte peatuda. Mitte mõelda asjadest, mis on sinust suuremad.  Ja mitte teha neid asju, mis  minust sõltuvad, sest pole...jõudu, aega, oskust või siiski tahtmist. Ja nii ta kulgeb hommikust õhtusse.  Keskendudes tähtsusetule. Ma teen viimasel ajal  asju aeglaselt, korduvalt, venitades, et mitte seisma jääda.

Maandus

Aga üldiselt on võimatu olla masenduses kui Kaspar oma potilistumisnägu või tervitustantsu teeb kui keegi koju või külla tuleb. 



Kommentaare ei ole: