Iga asi milleksi hea, omal ajal, mõttel on vägi ja muud sellist värki. Või ära hõiskaenne õhtut. Üks neist igal juhul. Ma pean tegema enda jaoks midagi ületamatut ja täiesti ebatavalist. Sest ma tahan.  Ma pean panema pausile panema kõik oma kiiksud, sotsiaalse ärevuse, enese alahindamise. Meeles pidama Karolini siiralt imestunud silmi kui ta küsis:"Aga mis selles siis hirmsat on?" Kujutlema mõnda aega, et jah ma suudan ja jah ma tahan. Vahtima hunnikute viisi mõttetuid motiveerivaid pildikesi....



ja alles siis ma võin läbi kukkuda. Sest asjaolud ei olnud soosivad, sest neid on juba liiga palju, sest teised on paremad või kohad on täis.  Mul on veel umbes 100 vabandust. Aga ainult üks hea põhjendus.