Või natuke siiski, sellesmõttes, et ei saa me ka see talv ennast ja rahakotti sellest säästa. Kui kõik läheb plaanipäraselt, tuleb ülemine nn vaba tuba valmis teha, paha poleks ka vannituba tegema hakata.
Ma tahks lihtsalt paar asja kirja panna.
Ühesõnaga on oodata perelisa, hetkel on käimas 12.nädal, väga usinalt seda infot veel levitanud pole, sest minu suureks üllatuseks ei käi päris elu ikka täpselt nii nagu ameerika filmides, kus fämily ootab vannitoa ukse taga, samal ajal kui pabinas tulevane noor ema rasedustesti teeb. Tegelikkuses on esimesed kolm kuud üsna ohtlikud ja kui ei taha pärast liigset pärimist, et mis siis ikka juhtus jne, siis on targem esialgu nokk kinni hoida.
Raamatu järgi peaks halb aeg kohe kohe mööda saama ja mu 2 kuud kestnud pohmakas lõpuks välja magatud saama. WC-potti küll kallistanud pole, aga selle eest ma ei tea, mis on hommikune iiveldus - selles mõttes, kui see ikka päev otsa kestab, kas ta siis ikka on nii väga hommikune? Muide mul oli hulk teooriaid välja mõeldud, miks ma veini ei joo jne, aga õnneks väga palju ei pidanud udu ajama, sest kedagi eriti ei huvitanud. Paar korda plaanisin näiliselt veini juua, aga tegelikult klaasi põõsa alla tühjendada. Ma ei tea, mis selle mõte oleks olnud, aga eks need raseda mõtted ole ikka sellised pooletoobised, sellepeale ilmselt ei tulnud, et pärast oleks joodikraseda tempel otsa ees olnud, vahi kus kaanis, seleta siis, et põõsa alla valasid, jutt on niikuinii koguaeg nagu vine all oleks :D.
Söömisega on ka kahtlased lood, hommikul läheb tükk aega enne, kui aru saan, mis kõige vähem vastu hakkab. Poes on väga raske käia, sest lisaks sellele, et ei tea, mida praegu tahaks, ei oska ju ennustada, mis homme alla läheb. Kaalu peal pole käinud, aga polster on paksenenud küll. Üks põhjus on kindlalt see, et üle mitme aasta ma söön selliseid asju, mille kalori sisaldus enne juukseid katkuma pani, nt väljas söömas käies ei olnud ma ikka väga ammu midagi peale salati (rohelise eks) tellinud, aga nüüd läheb juustusnitsel, pizza aga ka salat(aga noh, kartuli salat:)) Eks ma olen neid asju alati tahtnud, aga nüüd on nagu süümepiinadeta võimalus neid süüa. Loodan, et varsti tuleb mõistus koju, sest muidu see trall hästi ei lõpe. Aga söömine on üks kahest asjast, mis iivelduse vastu aitab, teine on magamine.
Ja ma ei jõua mitte midagi teha. Iga tegevus on väljakutse, isegi lihtsalt seismine.
Aga see saab kohe läbi, sest raamatus on ju kirjas, et tuju läheb heaks ja väsimus kaob.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar