Täna oli ilus päev, kohe nii ilus et tekitas mõttemaailmas uue keerise. Puhastasime terrassi, ümbritsevad põõsad ja muu seesuguse(see töö oleks tegelikult täiesti olemata olnud, kui meil poleks ühte teatud ulgur hunti majas :P) See väike ilus loom on suutnud ühe talvega sellise laastamistöö teha, et hoia kahe käega peast kinni.

Ühesõnaga lesisime terrassil, kes võrkkiigel, kes lamamistoolil, kes liivakastis, kõht pungil grill-liha-kana ning kuni veiniklaasid veel päikese käes sillerdasid jõudis jutulõng sinnamaani, et ega eriti paremaks enam minna ei saagi. Sellega olid kõik nõus, edasi hakkasime mõtlema meie planeeritava väliköögi peale ning me ei suutnud leida mõjuvat põhjust oma mugava keha loivamiseks praeguselt terrassilt kujuteldavasse välikööki. Hetkega tundus kogu aja ja ressursi investeerimine meie suve projekti eriliselt mõttetu, sest niikuinii on juba kõik olemas - või noh kõik peale normaalse grilli. Aga selle muretsemine ei tohiks eriline ettevõtmine olla Ehk arvestades hetke ressurssi (igas mõttes) ja vajadusi tuleb vist hoopis kogu projekti konserveerimine määramata(okei, eelduste kohaselt 2-3 aastaks) ajaks. Natuke on kahju, sest tegelikult oleks see päris vägev olnud, aga kergendus on teisalt suur.