Mind ajavad paljud asjad närvi. Lihtsalt tahaks, et maailm korraks seisma jääks ja kõik hakkaksid minu moodi mõtlema, sest nii on ju ainuõige, kuidas te sellest aru ei saa?
Mind ajab närvi et:
*)Emal on seagripp. Kaks halba valikut - sure koju ära või saa haiglast seagripp.
*)Teisipäevaga sai mu kõhuviirus mööda, aga mul ikka iiveldab kui ma midagi söön. Täna on reede. Tarmol see jant algas alles kolmapäeval ja tal juba eile ei olnud üldse enam paha. Tore muidugi, et kellegil hästi läheb, aga las ma tuletan meelde, see on mul juba kolmas kord see hooaeg ja mul niikuinii oli terve sügise s*** olla, kaua ma pean kannatama?
*)Mul on väga, väga raske sokke ja saapaid jalga panna. Kuidas need päris paksud suudavad, päevast päeva, aastast aastasse?
*) Ja külge keerata. Ja ma ei saa selili olla ja sellep hakkab mul taguots öösel valutama sellest külitamisest.
*)Ma ei saa istudes ennast kössi lasta, saan kohe jalaga ribidesse, istu siis 8+h pulk sirge seljaga või lainurga all arvuti taga. Mõnus eks.
*)Ma vist ei saa enam trenni minna. Mitte et ma ei tahaks, mitte et ma ei jõuaks, aga ma ei saa enam hästi sellel kuradi kangil kettaid vahetada, sest noh, see kang on põrandal. Ja ma ei saa hästi asjadega toimetada, mis on põrandal.
*)Kui sul iiveldab ja on halb olla, siis sa ei taha näha järgmist pilti kanalas - vähemalt 10 muna on sita sisse lastud, sest pesakorv on täis, toidukausid on täiesti tühjad, tähendab see söök, mis sa 48h tagasi panid oli neil viimane. Kapsajuurikad mädanevad vees, sest trapp ei tööta ja lollid pardid ajavad vee koguaeg ümber ja keegi, kes kapsast ette viskab, ei korista juurikaid ära. Lollid pardid on veekraani lahti lükanud ja ühtlane virts on igal pool. Nii võtab nüüd rase kõhugripis naisterahvas ja tassib virtsa välja ja kuiva heina asemele. Väljatassimisel möödud "lõkkehunnikust" kuhu mingis pühas usus on tassitud klaaspurke ja igasugu kile ja plastmassollusi on lendlenud välja poole metsani. Ja ma tahaks karjuda: "mis kuradi asi see siin on ja miks ometi"? Aga ei tee midagi.
*)Mul on küll tunnipalk ja väga tore on, et ma pean sisuliselt ühte asja tegema neli korda, aga siiski. Milleks sisuliselt sarnaseid asju teha eraldi. Meetodid ei ole selleks, et neid 1x kasutada. Ma tunnen ennast lollina, sest kulutatud aeg ei ole võrdelises seoses tulemusega, kus ei paista välja, et ma tegin seda kõike 4x
*)K-ga ei saa poodi minna. Sest ta ei jõua. Ei jõua jalgu tõsta, ei jõua 100m kõndida, ei jõua poes olla. Küll aga jõuab tahta kõike - kommi, jäätist, kohukest, ajakirja, mänguasju, suhkruasendajaga(mis on ainus asi, mis on hullem kui suhkur) nätse jne Ja siis ta jõuab mossitada. Asi ei ole selles, et ta magusat ei saa. Saab küll, iga päev saab. Ehk ei peakski andma, sest suhkur ongi selline, et mida rohkem sööd seda rohkem tahad. Või mis mul siin anda.
*)Internet on lolle täis. Pärismaailm muidugi ka, aga õnneks ma ei kohta neid seal nii tihti.
*)Peaaegu oleks lõpetanud...aga ei - koeral on jooksuaeg...jälle päriselt. Kuu aega tagasi oli ja nüüd on jälle. Ma nägin kindlasti, et on ja eelmine kord oli ka kindlasti. Mis loom see selline on? Muidu poleks midagi, aga ta ulub k-o-g-u-a-e-g.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar