Ma tõmbasin eelmine nädal kardinad ette. Et päike sisse ei paistaks. Ei ole midagi nõmedamat kui soe märtsi päike sel ajal, kui kuidagi toast välja ei saa. Selline see lapsevanema elu on, aeg oleks ära harjuda. Aga õnneks kõik läheb mööda ja ma ikkagi nägin sillerdavaid lained ja kollast liblikat, niiet tegelikult on kõik suurepärane.

 Ma küll ei salli neid kõhupilte, aga ühe ikka tegime, sest K käed ulatuvad mulle vaevu ümber.Ma ei tea kuidas see titt kavatseb veel 6 nädalat kasvada, ei mahu ju.

Peale sööki on halb, enne sööki on halb, istuda on halb, selili on  halb, külili on halb ja jube halb on, et jope lukk ei lähe kinni. Aga muidu on kõik ilus ja tore.