Mul hakkab kõik meelde tulema. Näiteks see, et tundub väga oluline igapäev põrandaid pesta. Samas on see nii tähtsusetu ja ajuvaba, no milleks ometi seda tegema peaks. Tegelikult peaks need põrandad hoopis ära vahetama. Aga kummardamine ei ole praegu mingi naljaasi, seega ma vist jätan selle plaani katki. Mitte, et  see plaan üldse kunagi oleks sisaldanud seda, et mina seda vahetamist teen.   Dekreet algas nädal tagasi, sisuliselt  läks nagu alati ja algas nädala lõpus, aga muidu olekski liiga palju. Kuidagi uskumatult vabastav tunne on, kui ei ole midagi pooleli, kui oled niisama ja ei tunne süüd, et ei tee midagi kasulikku või kasumlikku selle ajaga. Tegelikult tunnen süüd küll, aga mitte enam enda ees. Et pühapäev hakkabki nii, et ei tee mitte midagi. Peale söömise. Ja esmaspäev ka.

Soovidega tuleb ka ettevaatlik olla. Keegi pani pooled kanad pihta. Või mis pihta panemine see ikka on, kui nad ise lõvi lõugade vahele ronivad. Ja välja ei oska ronida. Terve karjaga.  Asi on selles, et see kukk on  lihtsalt nii loll. Mehed noh.  Ja mul on tegelikult śalaja hea meel ja vbl tuli see vabanemise tunne hoopis sealt. Ise muidugi oli vaja enda elu raskeks teha ja mõelda, aga ju ma lihtsalt ei oska teisiti. See ei ole 15 min päevas, see on terve päev mõtlemist. Ülemõtlemist.  Ja enam seda ei ole.

Laps oskab rattaga sõita, pidurdada ainult ei oska. Ta enne sõidab kraavi, hüppab hoo pealt maha, kukub niisama või sõidab kuskile otsa, aga jumala eest, ei pidurda. Sest ei tule meelde. Ujuda peaaegu oskab. Kirjutada, lugeda, arvutada - ikka paneb veel imestama.

Uudiseid ei loe, sest ei taha. Ei taha teada midagi. Sest see on lihtsalt nii ajuvaba kõik.

Elu on üldse kummaline. Kusagil kellegi teise elu tundub alati parem. Vaatad  ja kadestad. Aga seda teistpoolt  ei tea või ei pane tähele ja vaatad sellest lihtsalt mööda. Sest seda  ei tahaks. See rikuks selle ilusa osa ära. Ja niimoodi koos sa seda ka ei taha. Siis äkki ongi hea, et on nii nagu on. Liiga filosoofiline. Lähen teen parem midagi ebavajalikku. Põrandad on ju jälle mustad.