Kassu võtab kastist kõrvitsa. Ta nimetab seda suvikõrvitsaks. Järjekindlalt, hoolimata parandustest.

"Äkki teed püreesuppi?"

Puhas muusika, eile alles tegin, aga kohe teen uue. Miski ei tee mulle vist praegu rohkem rõõmu.  See oli ka päris hea moment kui Kassu kõik keedetud porgandid kasuka tegemise ajal ära sõi. Või kui riivitud peeti juurde küsis. Ortoreksiku väikesed rõõmud.

Karolin nii püüab, oli nõus suppi proovima ja ütles, et see pole nii hull kui ta arvas. Poole väikese (no ikka väga väikese) kausi söömine võttis tal kahtlaselt kaua. Et nautis? Treenitud silm nägi kohe, et nägu oli aga selline, et ropsida tahtis. Aga õunakoogi nimel.


*Ja ei sõnagi halast ja valikutest ja mida on mõistlik ja mida on mõttetu teha. Ja pimedusega võidujooks ja ajaga võidujooks ja kurask kuhu see päev küll kaob.