Päikesekillud

Hommik lastega. Puder keeb. Kas võtta vaarika moosi sulama?
Mina:"Millega te putru sööte?"
Kassu:"Lusikaga!"

Kaspar on väsinud, silmad pahumpidi poolenisti.
Mina:"Kuule, hakkame magama minema, sul läheb varsti pilt tasku"
Kassu, vaatab om apükste taskusse:"Mis läheb siia takskusse?"

taksku ei ole trükiviga, ta ütlebki nii. Ja longi lattad lagisevad.

Plika:"Pinginaaber ütles, et  aliekspressist saab meigipintsleid ka"
Mina:"No jaa, kõike saab sealt"
Plika:"Päriselt? Kas bjuutiblenderit ka ja ,...meiki?"
Mina:"Noooh...jah...eks saab küll, aga sul seda bjuutiblenderit küll vaja pole, jumestuskreemi vast pole mõtet näkku toppida, sul puhas lapsenahk ju"
Plika:"Aga konuurida võin?"
Mina:"eeh....noo...ma ei tea, värvi kodus silmi, aga ega väljaminnes ikka peseme ju maha. Mis sellest näost ikka mäkerdad"
Plika:"Aga kas sa tellid mulle?"
Mina:"Teeme nii, et selliseid asju ostad oma taskuraha eest.....või kirjuta jõuluvanale"
Plika:"Jaaa, kas ma võin juba kirja valmis teha?"

Ei noh, see on muidugi normaalne, et laps, kes kirjutab jõuluvanale ja ilmselt vist veel ikka usub päkapikke, esitab oma soovinimekirjas kontuurimispaleti ja bjuutiblenderi.  Ei ole mingit errorit. Või noh, tegelikult on väiksed pakid juba nädala jagu  hiinast teel meigipintslite ja sädelevate tattookleepsudega. Ja igasugu muu nänniga. Saastab planeeti jah, kolahunnik kodus kasvab jah, teeb lapse meele rõõmsaks jah. Ma ka ei jõua kõigega ja kõige eest võidelda. Pick your battles. Nii et vist ei tasuks imestada