Ma võin ehitusest ka kirjutada. Ostsime ära garaazhiukse, Tarmo paigaldas selle ilusti ära ja kõik on väliselt tore ja ilus. Sisuliselt on aga jube tüütu, nt kui ma tahan läbi katlaruumi minna õue pirni tooma v urri kõhualt sügama, siis ma pean seda ust koguaeg lahti venitama. Ja ma pm ei saa aru, miks on vaja seda autot keset suve sinna garaazhi ajada, eriti arvestades sellega, et manööverdamisruumiga on kitsas. Ei, ma saan väga hästi hakkama tegelikult, aga mõnipäev võib lihtsalt juhtuda(ja ilmselt juhtubki) väike õnnetus.

Juba nädal on mul täiesti inimese tunne and it feels good... no näiteks, et ei jää pidevalt töö laua taha magama ja külmkapi ukse vahelt ei tule enam seda kohutavat haisu(ei tea kas keegi pesi vahepeal puhtaks) ja peaaegu kõik söögid on enam vähem söödavad, ka mõte lihast ei aja südant väga pahaks enam. Seda hakkab juba paistma ka, et söök jälle maitseb. Täiesti masendav, mul pole kapis (no ma põhimõtteliselt ei osta) ühtegi riideeset, mis oleks suurem kui 38 ja nüüd mõned päevad tagasi olin sunnitud ostma teksad nr 42 (+2kg ja +4 riidenumbrit!). Ei, tegelt peale vaadates need nii hirm suured ei ole ja ma võtsin väikese kasvu varuga ka. Abivalmis müüjale vastasin loomulikult kohe, et olen suurus 38, aga igaks juhuks võtsin kabiini nr40 ka kaasa, et noh mine sa tea. Peale proovimist, pidin tunnistama, et ega siin paremaks ei lähe ja sellest et 'teksad venivad ka natuke' pole mulle suuremat kasu, sest ma ilmselt venin neil nii kiiresti eest ära, et ainult ribad jäävad järele. Ja see on alles algus....
Vahepeal siin langes ootamatult väike Rooma reis sülle ja muljed sellest on üsnagi värvikad :). Ma olen sellest vahutamisega Tarmo juba ilmselt surmani ära tüüdanud, aga seal oli tõesti tore.Lõbus seltskond ja ega vaatamisväärsususte vähesuse üle ka eriti kurta ei saanud. Kui ajaloost ja kultuurist sai juba küll, lasti meil ka basseini ääres lebotada.
Söök ja jook olid arvatavasti väga head, sest tegemist oli üsna korralike restoranidega, minu puhul kahjuks muidugi ilmselge raiskamine. Veini ma küll natuke maitsesin ja sel polnud vist vigagi, aga toit oli küll ainult kõhutäiteks, ma oleks võinud ka mingeid kummiribasid süüa, ilmselt poleks väga vahet olnud(Istud Rooma kesklinnas restoranis, sööd suht vägisi ehtsat Itaalia pastat koos eel- ja magusroaga ning mõtled, kuidas tahaks kalapulki hapukoorega). Kuigi enamus sellest toidupõlgusest oli tingitud mu erilisest olekust, mängis oma rolli ka see, et ma olen siiski eestlane ja mulle meeldib kui mu makaronid on pehmeks keedetud :). Tagasi tulles sain mingi kohutava okseviiruse kallale, mis mind mõneks päevaks siruli voodisse vedas, aga erinevalt oma toakaaslasest, kes seda kõike Itaalias pidi 'nautima', sain ma selle haiguse vaikselt nohisedes oma koduseinte vahel läbi põdeda.

Ps seenel on ka korra käidud ja pang per nägu kuuseriisikaid pole väga paha tulemus :)