Mul pole enam põhjust halada, et ma joosta ei saa. Sest kõndimine on ka raske töö. Eriti kui seda teha maastikul, üsna kiiresti (no enda jaoks) ja vehkida samas kätega. No täitsa päris. Mage lugu muidugi. Ma olen ju maratoonar. Ma tegelikult sellepärast selle läbi jooksingi, et ma saaks edaspidi seda öelda. Vahet ei ole, kui saamatu ma parajasti või tulevikus ja ükskõik mis alal olen, seda fakti ei saa keegi muuta.