Üks kana suri ära. Tal oli juba ammu midagi viga, istus nagu hunnik õnnetust. Eile siis istus nagu hunnik õnnetust veeämbri kõrval loigus. Tõstsin ta hellalt kuivadele heintele ahju äärde aga ta suri ikka ära. Kuigi ausalt mitte just ülearu hellalt - kõigepealt otsisin mingit kaltsu või asja, sest ma oma kindaid ei tahtnud haige kanaga kokku teha ja siis võtsin pool tundi hoogu ja kui ta mul juba käes oli, siis ei saanud ma ust ka lahti ja ta kukkus mul vahepeal tolksti maha. Aga vavevalt see ta olukorda kuidagi muutis - mis läind see läind. Positiivne on see, et vana kari ei oleks lasknud tal niisama maha surra, ikka veriseks oleks enne toksinud. Et uued on ikka jätkuvalt normaalsed. No ja nüüd on neil jälle ruumi rohkem seal.

Tegelikult mul on ausalt neist kopp ees praegu. Praegu on kõige hullem aeg muidugi ka.  Eile läks mul sealt talitamisele terve tund. Osalt muidugi sellepärast, et ma ei saanud ahju tuld esimese hooga alla ja ega nad igapäev kah ei sure, aga no ikkagi. Ma kujutasin sama stsenaariumi ette aasta pärast....no ei ma vist ei taha endale seda lisa risti kaela. Või üldse mingeid ebaolulisi lisariste.  Ma mäletan kuidas iga 15minutit oli arvel ja on asju, mida mulle meeldiks selle 15minutiga rohkem teha - näiteks kükke.  Olen jah pirtsper*e ja ei kavatse sellepärast vabandada