No sellist asja pole enne nähtud, et mina seda jama nüüd teha tahan. Vanadus vist hiilib ligi. Või kevad. Vist ikka kevad. Eks ma olen enne ka endale maja ette herneid ja tilli külvanud, lõpeb ikka kõik ühtemoodi. Pikas rohus.
 Pealt näha tundub ju lihtne. Muld potti, seeme sisse, törts vett peale ja jääme põnevusega ootama. Aga  tuleb välja, et seda saab nii palju erinevaid viise valesti teha ja ma vist katsetasin neid kõike. Liiga vähe vett, liiga palju vett, vesi absoluutselt valel ajal, vesi absoluutselt valesse kohta, vesi absoluutselt valel viisil, liiga kiiresti, liiga palju seda, liiga vähe toda...Siiski ma jään enda juurde, et taevas ei kuku maa peale kui teha pott-muld-seeme-vesi. Vbl seeme ei lähe kasvama, aga taevas jääb vähemalt ülesse, eks näis :)

Mul on tahtmine inimesi sõimata. Või mis sõimaja ma ikka olen, tahaks lihtsalt natuke kõrgendatud toonil oma ärritust väljendada. Aga õnneks ei saa. Pole numbrit ja nii ärritunud ma veel ei ole, et seda otsima hakkaks. Pealegi, kõige lihtsam viis vihavaenlast leida on öelda halvasti kellegi lapse või lemmiku kohta, see on kindel. Kuigi siin majas on  tihti kuulda mainimist, et oleks ainult see õhupüss...Ei tea kuidas pipar kellegi lemmiku kannis edaspidistele suhetele mõjuks. Ühesõnaga inimesed võiks oma  peninässud kodus hoida. Ma topiks heameelega Suusile ka soki suhu, aga ta on kodus. Ta ulub, aga ta on kodus. Ja öösel on nad mul kinni, ei käi teiste majade ees haukumas. Mul on õigust niipalju, et ajab üle ääre, võin teistelegi jagada. Aga noh, nädal veel ja siis on jälle mitu kuud rahu. Matab püssi ja vaenu mõtted maha ja elu läheb rõõmsalt edasi. Niikaua hoiab silmad-kõrvad pea ees ja taga ning kannatab ära.

Aga mida ikka piriseda, päev ei lõpe enam kell 5 ära ja viimastel päevadel päike sillerdab nii, et paneb silmi kissitama. Rattalt on tolm pühitud. Üldiselt tugevad jooksevad, nõrgad sõidavad. Ma tegelikult peaks tugevaks hakkama, suur tähtis võistlus ju ukse ees. Aga kui keha on väsinud, siis palja tahtejõuga pole ka mõtet ennast lõhkuda. Tarkus tuleb aastatega. Pealegi, kaevamine pole ka kerge.

Kassuke näitab iseloomu. Karolinikesel seda looma ikka nii palju ei olnud.  Kui Kassu tahab, siis Kassu näeb vaeva. Murrab läbi, kriiskab, nutab, röögib, vehib peaga. Tahab. Aga ega ma kah papist pole. Mina veel enamasti võidan, sest kehtib ju tugevama õigus. Aga noh, nunnu on  see tatinina ikka ja enamasti on meil nalja nabani. Tatinina ei ole halvustavalt mõeldud, ta praegu ongi tatinina, sõna otseses mõttes. 2 tudisevat sammu on kirjas.

Kas nad panevad sina juustu mingit narkootilist ainet sisse? Kuidas saab olla nii, et mõistus ütleb ei või noh, et aitab küll, aga lihtsalt käed ja suu ei kuula. See ei ole normaalne, kuhu pöörduda, kust leida abi? Juustuvõõrutuskliinikust?