Püüa mis sa püüad, aga ei saa kõigile meele järgi oldud. Ega ei peagi. Ega õieti ei tahagi. Natuke liiga aeglane oled, natuke liiga vähe on sul asju, natuke liiga palju ootad. Natuke hiljaks jääd, oma tulemisega, olemisega.

Mul oli suurepärane emadepäeva algus. Algas juba enne kui saabus hommik. Mulle meeldivad üllatused. Kaardil ei olnud ühtegi kirjaviga ja ma ise olin kaanestaar. Mul olid pikad heledad juuksed, kollane kleidike ja suur naeratus näol. Ja ma olin ilus. Sellisena mind nähakse siis.  Ma natuke kardan, et millisena Karolin mind  mäletab. Ma ei ole olnud viimasel aastal just kõige kannatlikum, tähelepanelikum, heatujulisem. Aga äkki ma siiski olen olnud piisavalt hea. Ma olen vähemalt tahtnud olla. Tahtnud parimat, kuigi see parim ei ole alati lapse silmis meeldivaim. Meeldida oleks lihtne. Aga see on teiste privileeg. Ja ma luban igapäev ennast parandada. Olla selle pildi vääriline, naerusuisem, parem. Ja ma tahtsin teda selle pildi eest kallistustega lämmatada. Ja see ajas teda naerma.
 
 Ja Kassu ei karjunud mu peale öösel. Üldse. Ja tal oli ka hommikul hea tuju. Ja ma tahtsin teda selle eest musidega lämmatada. Ja see ajas teda naerma.

 Mul on suurepärane elu.

Terrassil on piire. Valmis.