Ei ole vaimu peal, rääkida ei saa ja trükkida ei viitsi. Ometi oli ju 3 päeva järjest sünnipäeva.  Ja vaata või proovi kuidas tahad, see pühapäev läheb "raisku" niiehknii. Kui kelgutamist, suusatamist ja hüvat leili saab niimoodi nimetada.

Kogunes hingele küll, nii üht kui teist.  Ma ei ole vist niipalju kooki ka mitte kunagi söönud, külm talv tuleb, vana indiaani tarkus, valge peenikeste kätega naine sööb palju kooki. Ega lapse suu ei valeta, ma küll näen meeletut vaeva, et oleks vastupidi, aga miskipärast on niimoodi välja kukkunud.

Põrkamine oli päris tore. Ma ei teagi kellele see rohkem meeldis kas mulle või lastele. Ja et ma olla tore.  Ma olin nii üllatunud, et kohe oh, mis nüüd mina. Õnneks ikka toodi maale tagasi, ega nad ei tunne ju sind jah, ütlesid need, kes tunnevad. Jah, aga korraks oleks ikka olnud tore mõelda ja tore olla.


Ma olen nädala olnud hääletu. Ma omaarust ei räägi üldse palju, mulle ei meeldigi tegelikult rääkida  ja reaalselt vaja on mul kõvasti ja arusaadavalt rääkida paar korda nädalas. Ja see on õudne kui raske on olla kui rääkida ei saa. Ega sa pilguga ikka ei suuna siin koduses kaoses ka mitte midagi.


Ma mõtlesin ühte asja, üks registreerimisleht oli mitu päeva lahti. Täidetud. Ja ma ei tahtnud seda ära saata, sest ma ei tea ju ise ka  mida ma tahan eksole. Aga kui ma lõpuks saatmise nuppu vajutasin oli natukene hilja, polnud enam ruumi. Ja mul hakkas kahju. Oleks enne teadnud, oleks lihtne olnud.

Ma vist teen reaalselt selle harjutuse läbi. Paberile, must valgelt, kuidas võiks olla  10a pärast. Eh, kui ma vaid teaks.  Et siis suunata ennast, energiat, tegusid. Tühja lahmimine ei anna enam midagi. Lihtsalt õhtuks väsinud ei ole enam eesmärk. Tahaks midagi paremat, kui peenikesi käsi.

See on paras iroonia jälle, et ma tahtsin kirjutada nii nagu oli. Et hääl on ära, aga trenni oleks vaja anda ja neljapäev oli K esimene sünnipäev ja reedel oli ema sünnipäev ja laupäeval oli K sünnipäev vol 2, millest võiks aga ei peaks lähemalt rääkima ja pühapäev oli tore kelgupäev. Kui ükskord minema sai. Aga välja tuli jälle paras mõista-mõista. Sest, hingelt tahaks ära, aga pilt ja nimi on liiga selge.  Et siis tuleb ümbernurga veeretada. Või lukku panna. Elu ju õpetas alles.  K ja lukustamata päevikuga juhtum, pärast pisaraid palju.  Õnneks kuivasid kiiresti.