Eile hommikune vestlus -
K: Millal me sinna minema hakkame kuhu me täna minema pidime?
Mina: Kuhu?
K: Eesti vabariigi sünnipäevale noh
Mina: No ei me ei lähegi kuhugile, pidu on igaühel omas kodus, õhtul teeme kooki ja värki.
K: No jaa, aga onud peavad ju rääkima ka.
Mina: Ma ei tea siis, võib-olla telekast tuleb midagi...
Ta ikka hästi ei olnud nõus sellega, aga no päriselt, need onud ei räägi kuigi huvitavat juttu, eriti 4-aastase vaatevinklist. Aga kooki ma tegin, esimene üle mitme kuu, aga mitte sellepärast. Hoopis sellepärast tegin, et punased sõstrad on praegu täiesti vastupandamatud. Ja sellepärast, et ma ei viitsinud eile mitte midagi muud teha peale söögi ja söömise. Hommikul käisin jooksmas ja ikka üldse ei läinud edasi. Ei mingit tavapärast energia laksu, ei mingit õnnejoovastust - lihtsalt väsimus ja töntsid jalad.
Mul tuli meelde üks suvine seik, see oli lihtsalt nii piinlik, et ei saa riskida sellega, et see kunagi meelest võiks ära minna. Sport on läinud massidesse, kallil sugulasel on rattasõltuvus ja vastav ratas ka - no selline ilma pedaalideta ja ulme kerge ja ulme hästi läheb edasi jne. No kuidas sa siis ei proovi sellega sõita. Ei saanud neid jalgu hästi kinni-lahti, otsustasin siis sõidu teha nii, et ühte jalga päris kinni ei pane. Sain siin kõrvalisel maanteel hoo üles ja vahetasin käigud alla ja seda kangi enam ei leidnud, kus käike üles saaks, jalad käisid elu kiiresti ringi, aga ratas hakkas peaaegu seisma jääma ja seisval rattal on suhteliselt kehv tasakaalu hoida. Järgmisel hetkel käis nõks ja mu mõlemad jalad olid kinni - no pole hullu, rahu, rahu, pean lihtsalt järsult tõmbama ja jalg tuleb lahti jälle. Vaatasin seljataha ja nägin, et tagant tuleb politseiauto. Mina nagu vana kriminaal läksin veel rohkem ähmi täis ja unustasin jala lahtirebimise meeleolus väntamise ning kukkusin seisva rattaga ümber, endal seelik üle pea. Politsei oli muidugi viisakas, jäi seisma ja küsis ega ma viga ei saanud. No väga ei saanud, aga ma nägin kerget muiet mõlemal suunurgas. Ei tea kas nad oleksid võinud mulle trahvi ka teha - täiesti ebsaadekvaatne käitumine ju. Fail, fail, fail
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar