Ma olin eile haige, vist. No ikka täitsa s**** olla, püsti ei seisnud ja olla ei jaksanud. Täiesti lampi. Kui see oleks keegi teine, siis ma ütleks sama, mis teised, aga ei saa ju olla.  Sest nii mõnus oli, tõusta ja minna, selline power ja energia. Sõltuvus. Kui ma juba varjan, tahan,  et keegi ei näeks, keegi ei teaks, kas siis on juba probleem?

Aga täna - päike ja linnud ja kevad, maja on küll must aga elu on jälle ilus. Kõik on tegemata, aga küll ma jõuan. Selline positiivsus, kuidas see tuli ja kuidas seda kinni hoida. Sest see on päris tore.