reede, detsember 15, 2017

Kassul oli väga vahva jõulupidu. Oligi lihtsalt vahva. See on ikka loodusepoolt ette nähtud, et need väikesed(eriti enda oma) toovad selle tunde peale.  Istusin selle tunni seal suu kõrvuni ja heldimus silmis. Ja see oli nii hea, sest ma ju ei tunne ennast viimasel ajal üldse nii.   Ja "vana" oli ka üllatavalt värskendav, nagu standup koomik.

Jah, väga tore ja väga vahva. Nagu sellest veel ei piisaks, siis  mulle tuli pärast autos jõululaule kuulates mingi kummaline jõulutunne ka veel peale. Ja kodus lahendasin ja klaarisin olukordi nagu oleks ise selle raamatu kirjutanud. Aga täitsa hea raamat on. Ja täitsa töötab, lihtne ja loogiline. Pane teise kingad jalga ja vaata kuidas tundub. Raamat on siis laste kuulamisest ja nendega rääkimisest nii, et nad sind lisaks sellele et kuuleksid ka kuulaksid.

Ja ma võtsin ühe purgi. Mitte väga suure. Kleepisin sildi peale. Sildi peale kirjutasin "raha purk". Plaan on selline, et igakord kui mina (või keegi teine siin eksole) tahan  midagi, mida tegelikult pole niiväga vaja ja peale pikki sisemisi heitlusi, otsustan seda siiski mitte osta, siis panen kas kogu (nt kui ostmata jääb jäätis või coca) selle summa või siis pool sellest (et ka lühiajalisel säästmisel mingi effekt oleks) purki. Ja siis aasta aja pärast vaatame. Kas saab "tasuta" perega nädalavahetuse tripi teha.  Ma arvan, et saab. Sest mulle hullult meeldib tanklakohvi ja hotellihommikusöök.

"Kas sa teed mingit võistlussporti? Kas sa valmistud ka võistlusteks?" "Ei, lihtsalt niisama oledki selline?" Ja siis suured silmad juurde. Mul tõmbas moti alla natuke küll. Jätsin isegi hommikuvõimlemise ära. Sest noh, mis mõtet on olla võistlusvormis kui võistlust ei ole. Lihtsalt niisama. Lamp ju.

2 kommentaari:

väga väga naine ütles ...

Tead. Tead.
Mul on hea meel, et sa jõudsid selle mõtteni, et ei tasu päris võistlussportlase vormis püsida, nui kaheksaks.
Et muidugi on elus palju jama ja kehaliselt hea olemise tunnet tasub püüda jne - aga tasub, kuni hea on, onjo. Mitte rohkem. Edasi on lihtsalt vabatahtlikult Sisyphose kivipalli lükkamine.
Ja nii kahju on, kui head inimesed endaga sedasi teevad, onjo.
=)

Liina ütles ...

Eksole neid ilmutusi varemgi olnud :D Tasakaalu leidmine, see ongi vist see võti, mis selle suure õnne ukse lahti keerab.

Eelmine nädal (mehe õhutusel) vaatasin ringvaatest trennisõltlaste lõiku...no ikka väga pikk tee on sellise hulluseni minna. Eks pere ja täiskasvanute kohustused natuke hoiavad tagasi. Ja 30+ vanuses olla sama loll kui 20- oleks ka natuke piinlik. Et mitu korda päevas spordiklubi vahet sõeluda ikka päris ei mängi välja.
Mees sai tünga muidugi, selgus, et mina ei olegi ju hull, on veel palju hullemaid :D