No ega suured lapsed nii lihtsalt ei pääse, et on nunnud ja aitab. Need peavad ikka selle aplausi välja teenima ja teenisid ka. Ma olin jälle üllatunud, ilus selge kõlav esitlus, ei olnud liiga pikk ja täitsa tore oli. Oli sisu ja natuke huumorit.

Aga ülejäänu on ikka paras kannatamine. Mul ikka ei ole seda kunstnikuhinge, et vaataks härdalt ja pühalikult  võõrast teismelist lugemas kaunist jõululuuletust. Ükskõik kui hingest ja ilmekalt. Oleks enda oma, siis  kannataks ära. Või võõraid lapsi laulma, aga oleks enda oma, kannataks ära, eksole.

Õnneks mul on Kassu. Ma alati pääsen. Oi, ole tasa, tssss, ei, me PEAME vist ikka koridori minema, muidu segame teisi. Halleluujah :)

Tee üks ilus nägu, ole korralikult. Ainult üks.

Ühest küljest on hea, kui tekitad endale sebimist. Et ei oleks aega mõelda.
Kuskile minek hammustab tüki päevast, kuskile kaugemale minek hammustab mitmest päevast. Ja rahakotist ju ka. Kui palju neid tükke on? Ma ei viitsi mõelda. Et kuidas oleks kasulikum ja parem. Lihtsalt ei viitsi.