Mul ei ole tegelikult midagi hingel. Eriti. Ja väheke kiire on ka. Sest noh, elu ja värk. Töö ja trenn ja kodu ja K sünnipäev ja reis ja kahjuritõrje ja kõik võtab aega.  Ja kui kõik on hästi, siis ei olegi midagi välja elada. Samas ideaalne pole ju kunagi (hämmastav, kuidas ma suudan sellesse postitusse, mille kogu mõte on selles, et öelda kõva häälega välja "kõik on hästi", ikka põimida selle tõrvatilga - et kõik on peaaegu hästi, aga MINA pole ikka RAHUL, tundke mulle ikka natuke kaasa minu raske elu pärast)

Niikaua kui kõik on terved on graafik lausa suurepärane. Kõike jõuab. Viimasel ajal ma jään magama ja ärkan alles hommikul. Nii see sai ka kõva häälega välja öeldud. Ma ei tea millest see täpselt on,  aiman ehk, aga igatahes tahaks seda joont hoida.

Aga hoopis võiks ju praegu. Praegu kirjutada. Eilsest päevast. Üleeilsest. Ehk eelmisest neljapäevastki. Laadida mõne pildigi. Aga ma ei viitsi. Sest mul on muudki teha. Sest suht hea on olla.

Kuniks hädaorg jälle peale tuleb :D Siis saab jälle kaustiku täis