ja suvikõrvits. Maasikas läheb juba liiale, süsivesikud ja fruktoos. Hullumaja.
Valikuline ortoreksia, sest kuskilt ju peab silma kinni pigistama, muidu ei jää midagi alles. Ja need mis alles jäävad, sellises koguses vähemalt, on tegelikult kokkuvõttes päris halb. Nii ma siin rattas siis istun.
Ma ei söö neid mõistlikke asju kontrollitud koguses, sest ma ei oska. Kontrollida. Oskan loobuda ja oskan liialdada.
Ja enam rohkem trenni teha ei ole mõistlik, ajaliselt, füüsiliselt. Kuigi tahaks. Mõistus ütleb, et ole normaalne. Aga miski muu ütleb, et tühja kah, tee nii, et vaim oleks rahul. Sest siis see vaim ei ole rahutu ja ei kiusa teisi. Lasebelada ja laseb olla. Endal ja teistel. Mis mul siis üle jääb eks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar