100+km lõunasse ja kõik on nii ilus, kõik on nii huvitav ja kõik on nii odav. Marsruut oli sama, peatuspaigad teised. Jäi veel järgmiseks korraks varu ka Ikka paneb veelimestama. Aga et oli tore. Viriseda ei viitsi. Sest mul on mingi batsill, mis sunnib mind magama ja ei lase süüa. Homme ma enam ei viitsi, päriselt. Sest nii palju on teha ja mul ei  ole selleks aega. Niigi juba üks päev raisus. Kurja küll.

Aga. Enne kui uued emotsioonid peale pressivad. Vaatab vanu.