Hea on asjad saada perspektiivi.  Tead ju küll, aga meelest läheb. Näha ja kuulda.  Väikesed asjad ja suured, läbisegi. Kuidas elurõõm oleks igati parem valik kui kibestumine. Eriti kui see kibedus tuleb tühistest asjadest. Sest olulised asjad ei anna põhjust. Et äkki siis ei peakski.

Kuna suurte asjadega on suurepäraselt võib rõõmustada ka pisikeste asjade üle. Et on tullakse kaugelt ja ollakse. Et saab ise minna ja olla. Et kell7 on  trennikott pakitud. Et võib teha, aga ei pea.

Või siis inimkeeles - käisime ilma lasteta südamlikku etendust vaatamas, saime pärast istuda ja kuulata kuidas kõik oli ja kuna maja oli hommikul tühi, siis magada ei raatsinud ja väntasin jõukasse. Ma istun seda toksides soojal rannakivil, juuksed tilkumas, kõrvus on kilked ja merekohin. Jah,  täitsa nitsevoo on. Kuigi istuda enam ei viitsi, midagi võiks ju veel tega aga keegi vist pole nõus koju ka veel minema.