Ma tahtsin vahepeal midagi öelda ja siis jälle ei tahtnud. Sest teadagi ju, ei tasu torkida. Aga ümber ka nagu ei saanud minna, sest see asi oli ikka ees. Aga mõni asi ongi selline, et kui juhtub, siis on parem mitte torkida, unustada  ja minna edasi. Sest kui hakata analüüsima ja uurima ja vaatama siit ja sealt ja nägema põhjuseid, miks nii alati juhtub ja miks need asjad alati eskaleeruvad. Siis tegelikult ju ei taha. Kui sa vaatad hetke, siis pole sellel mingit mõtet. Et sõnad on õhk ja õhk võib olla raske, aga peale vihma on alati värske.  Ja tõde ei selgu kunagi, sest igal on oma mätas ja kõik tahavad kivikuningad olla. Eeldused olid suurepärased ja oleks üks silmapilk möödunud, lihtsalt läinud mööda, olekski kõik võinud nii olla, aga nagu ikka. Live and learn.

Ühesõnaga, see sai nüüd tehtud. Öeldud, et tegelikult oli kõik hästi.

Nüüd, edasi. Sest suvi on ju suurepärane. Ja mul on nii palju öelda aga ka nii palju teha. Ja rohkem tuleks teha.