Vana hea teema - mõtted ja reaalsus. Kui muidu ei usu, siis lihtne näide on see, et piparmündi näts on ju tegelikult soe. Aga tundub külm. Sest aju arvab, et see on külm ja see reaalselt tundub suus külm, hoolimata sellest, et sa ju päriselt tead, et see on   soe, sama soe kui su suu. Ükskõik kui palju sa usuks ja veennaks ennast, et see on soe, see tundub külm. Mis siis, et ta päriselt on ka soe.

Ma teadlikult arvan endast midagi, ma tean, aga tundub hoopis vastupidi. Sest aju arvab ja ma ei saagi seda muuta. See on kõigi asjadega nii, päris õudne. Lihtsalt mõtlemise muutumisest ei piisa.

Ja sellepärast, et see näts tundub  külm kuigi päriselt on soe, ma vist ise tõmban endale häda ja viletsust ja vaesust kaela. Jälle ise tegi.

Lihtsalt üks eluline näide. Mul oli see kuu natukene, hästi natukene rohkem finantsvabadust. Lihtsalt tavapäraste asjade ostmiseks. Mõned asjad on sellised, et avalikus kohas hakkab natuke häbi.  Aga häbi kannatab ära või pole siis vaja avalikus kohas käia, jälle soodsam.  Mõtlesin, et seekord ikka luban neid asju. Aga mu vastik aju arvab, et ma olen ikka rott. Paari lolli otsusega, agaruse ja ogarusega, suutsin ikka jälle selle tasa teha, et oleks pihtas põhjas.