Kõige parem selle juures on, et seda juhtub harva. Et see tundub maailma parim asi, et on tsillimist ja põlvini merd ja kõik on nii muretu ja vaba ja kell ei huvita ja graafik ei huvita ja ei pea lugema kordusi ega samme ega gramme. Ja intresse maksad alles homme. Iseenesest muidugi raiskamine. Aja.  Samas leevendab rahutust ja jälle sätib asjad perspektiivi. Ja siis tahaks kohe olla topelt tubli, et võita tagasi seda kaotust. Ja tasuda neid intresse.

Hommikul on juba tunda, et ta tuleb. Õhk lõhnab teisiti.  Aga natuke on hirm ka. Nagu alati.